Rootsi ja Soome astuvad samme, et tsiviillennujuhid saaksid transponderiteta lennukeid tuvastada ({{commentsTotal}})

Vene sõjalennukid teel Süüriast tagasi Venemaale, 15. märts
Vene sõjalennukid teel Süüriast tagasi Venemaale, 15. märts Autor/allikas: Venemaa kaitseministerrium/Reuters/Scanpix

Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderitega lennukeid. Sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Rootsi lennuameti juht Olle Sundin ütles uudisteagentuurile STT antud intervjuus, et riigi lõunaossa hakatakse sellel eesmärgil ehitama uut võimsat radarijaama, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Soomes lennuliikluse ohutuse eest vastutav riigifirma Finavia on samuti kaalunud uue radarijaama rajamist, kuid Soomes on olukord juba mõnevõrra Rootsist erinev. Nimelt on Finavial juba kasutuses üks selline radar, mis on võimeline tuvastama välja lülitatud transponderitega lennukeid.

"Meie Helsingi-Vantaa peakorteri katusel on suur oranž keerlev seade, millega saab Soome lahe kohal üsna kaugele näha," nentis Finavia tegevjuht Kari Savolainen.

Samas on Finavias juba mõeldud ka võimsama radari peale.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist.

Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

Rootsi ja Soome sammud on seotud sellega, et viimastel aastatel on olnud Läänemere regioonis üha rohkem muret seoses sellega, et Venemaa relvajõudude lennukid lendavad välja lülitatud transponderitega. Nii piirkonna riikide kui ka näiteks NATO hinnangul ohustab selline käitumine tsiviillennundust, Moskva on aga kriitika tagasi lükanud.

Savolainen lisas veel, et Rootsis on äsja olnud mitmeid probleeme lennuliikluse jälgimisega. Näiteks tuli mai lõpus õhuruum Stockholmi lähistel täielikult sulgeda, sest radarisüsteem lakkas töötamast. Rootsi ametnike sõnul oli eriolukorra põhjuseks "kommunikatsiooniprobleem".

Toimetaja: Laur Viirand



Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: