Maavalitsused maksid surnud inimeste nimel ettevõtetele välja kümneid tuhandeid eurosid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Flickr

Maavalitsustel puudus aastaid ülevaade, kas need erivajadustega inimesed, kellele abivahendite rentimist nad ettevõtetele hüvitasid, ikka on veel elus. Hinnanguliselt on riik surnud inimeste eest maksnud kümneid tuhandeid eurosid hüvitist.

Erivajadustega inimesed saavad ettevõtetelt rentida vajalikke abivahendeid alates ratastoolidest ja lõpetades istepottide ning kõndimisraamidega. Osa vajalikust rahast maksab inimene ise, teise osa hüvitab riik, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Umbes viisteist aastat, ehk kuni läinud aasta lõpuni kehtis määrus, mille järgi maksti ettevõtetele läbi maavalitsuse. Lihtsustatult esitas ettevõte korra kuus taotluse, tõendas, et abivajaja on omaosaluse maksnud ja maavalitsus kandis raha üle. Tänavu aasta algul läks hüvitise maksmine aga sotsiaalkindlustusameti kätte.

Kui amet saabunud taotlusi rahvastikuregistriga kõrvutas, avastatigi, et osad abivajajad olid juba mõnda aega surnud. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul pidanuks selline kontroll toimuma varem ka maavalitsustes.

"Kõik need vajalikud tööriistad, nüüd ministeeriumi vaates, olid maavalitsustel olemas. Paljud maavalitsused ütlesid seda, et nemad ei pidanud võimalikus või vajalikuks neid arveid kord kuus selliselt üle vaadata. Ja nii üleminekuga see probleem silma jäi," selgitas Kuuse.

Tartu maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialisti Aime Kogeri maavalitsuste arvutites olnud süsteem AVE sellist rahvastikuregistriga kõrvutamist ei võimaldanud. Kõigi taotluste ühekaupa kontrollimine nõudnuks aga nii palju tööd, et otsustati keskenduda kallimatele abivahenditele.

Koger rääkis, et näiteks Tartu maavalitsuse igakuistele arvetele, mida esitas OÜ Itak, oli 3000-4000 klienti. "Meie jaoks olid tähtsamad riskid seotud kallimate abivahendite ja riigile võimalikult suure kulu tekkimise ärahoidmisega."

Tegelikult oli kehtiva korra ja maavalitsusel kasutada oleva infosüsteemiga seotud risk sotsiaalministeeriumile teada juba aastaid. Kahe tuhande teisel aastal juhtis sellele tähelepanu riigikontroll, 2005. aastal maavalitsused.

Siiski otsustati olemasolevat süsteemi mitte tõhusamaks arendada, sest niikuinii ootas ees tänavu aasta alguses teoks saanud reform, mis rahajagamise sotsiaalkindlustusametile andis.

Rait Kuuse ütleb, et tagantjärele õppetund on see, et kui on väga killustatud lahendused, siis tuleb kiiremini tegutseda, et nendele jälile saada ja neid muuta.

Kui maavalitsusele esitati arve iga kuu, siis abivajajad või nende lähedased võisid rendihinna maksta ära ka kogu aasta eest ette.

Ning kui lähedased tagastasid abivahendi mitte pärast inimese surma, vaid alles aasta lõpus, ei pruukinud veast aru saada ka abivahendeid rentinud ettevõtted. Sestap pole ka mingit alust riigiosalust ettevõtetelt tagasi nõuda.

Näiteks OÜ Itak juht on öelnud, et klientide maksekäitumine ei reetnud seda, et nad enam meie hulgas ei ole.

Põhjused, miks surnud inimese lähedased abivahendeid ei tagastanud ja ettemakstud omaosalust tagasi ei küsinud, on erinevaid. Osadel puhkudel ei läinudki riigi raha tegelikult raisku, kuna abivahendile leidus surnu lähedaste seas uus kasutaja. Teisalt tuli ka ette, et istepott või kargud jäidki kuni ettemaksu lõppemiseni toanurka seisma.

Seda, kui palju raha riik aastate jooksul surnud inimeste nimel välja maksis, keegi tegelikult ei tea. Peamiselt läinud aastal surnute kohta tehtud kontroll näitas pisut enam kui 7000 euro kadumist.

Auditit, mis näidanuks tarbetult makstud raha hulka viimase 15 aasta jooksul, rahandusministeerium tegema ei hakanud, kuna tagasi seda raha ei saa. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tõdeb, et ilmselt võib siin rääkida kümnetest tuhandetest eurodest.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: