Mihkelson viiks väliskaubandusministri koha välisministeeriumisse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (IRL) hinnangul võiks väliskaubandusega tegeleva ministri ametikoht olla välisministeeriumis.


„Minu meelest on probleem ettevõtlusministri institutsiooniga tervikuna. Ettevõtlus kui selline võiks olla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) all ning väliskaubandusega tegelev ministrikoht võiks olla seotud välisministeeriumiga, nii nagu paljudes edukates väliskaubandusriikides,” ütles Mihkelson rahvusringhäälingule.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri (SDE) Eesti Ekspressis kirjeldatud visiitide otstarbekusele ei soovinud ise paljudel välisvisiitidel ja -kohtumistel osalenud Mihkelson otsesõnu hinnangut anda, märkides, et nende ürituste otsest tulemust on enamasti raske mõõta ja neid on meedias lihtne kritiseerida.

Väliskaubanduspoliitikast kirjutas endine riigikogu väliskomisjoni esimees Mihkelson aprillikuises väljaandes "Diplomaatia" , et järjekindla julgeolekupoliitika kõrval on möödapääsmatult oluline Eesti majandusdiplomaatia võimekuse tõstmine.

„Eriti ajal, kui julgeolekusurutis ohustab tervikuna meie majanduslikku atraktiivsust ning lähemad eksporditurud on meile sarnase pinge all. Eesti kasvupoliitika üheks olulisemaks mõõdikuks peaks olema meie rahvusvaheline konkurentsivõime. Eesti on endale seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2020 rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis maailma kahekümne parima riigi hulka. See eeldaks päris korralikku tõusu, sest eelmisel aastal olime Maailma Majandusfoorumi edetabelis 30. kohal,” seisab Mihkelsoni artiklis.

Mihkelson märkis, et kuigi aastaid on sellest räägitud, puudub valitsusel jätkuvalt väliskaubandustegevuse sihitatud planeerimine. „Erinevaid kogemusi hinnates oleks mõistlik riigireformi käigus väliskaubandusega tegelevate riigiasutuste suurem sulandamine pigem välisministeeriumi kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde. Laialivalguvate ülesannetega praeguse ettevõtlusministri asemel võiks meil olla väliskaubanduse ja arenguabi minister. Eeskujusid on mitmeid, kuid ehk sügavamate kauplemistraditsioonidega Hollandilt oleks ühtteist õppida,” kirjutas Mihkelson.

Riigikaitsekomisjoni esimees ütles, et samuti aitaks erinevaid tegevusi paremini koordineerida "Team Estonia" plaani käivitamine ning valitsuse julgeolekukomisjonile sarnaselt väliskaubanduskomisjoni loomine.

Esimene väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling (Reformierakond) asus ametisse MKM-is ametisse 2014. aasta märtsis, olles ametis 2015 aasta kevadeni. Tema kohale asus seejärel Urve Palo (SDE), kelle ametinimetuseks sai ettevõtlusminister. Palo vahetas sellel sügisel välja Liisa Oviir.



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: