Trump: Saddam Hussein oli paha mees, aga ta tappis nii hästi terroriste ({{commentsTotal}})

Saddam Hussein 2000. aastal.
Saddam Hussein 2000. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklaste tõenäoline presidendikandidaat Donald Trump tegi Tennessee osariigis toimunud kampaaniaüritusel järjekordse vastuolulise avalduse. Nimelt kiitis ta kunagist Iraagi diktaatorit Saddam Husseini selle eest, et viimane olevat olnud väga efektiivne terroristide tapja.

Trump, kes omal ajal toetas USA vägede viimist Iraaki, rääkis nüüd, et Washington poleks siiski pidanud Iraaki destabiliseerima. Asjaolu, et Iraak oli Husseini võimuloleku ajal üks suuremaid terroristlike rühmituste rahastajaid, Trumpil avalduse tegemist ei takistanud, vahendas CNN.

"Ta oli paha mees - väga paha mees. Kuid, teate mida ta tegi hästi? Ta tappis terroriste. Ta tegi seda nii hästi. Ta ei lugenud neile ette nende õigusi. Nad ei ajanud juttu. Nad olid terroristid. Kõik. Täna on aga Iraak terroristide Harvard," rääkis Trump oma poolehoidjatele.

Trump tegi sellise sõnavõtu pärast seda, kui ta oli poodiumile juhatatud Tennessee senaatori Bob Corkeri poolt. Corker on Senati väliskomisjoni esimees ning analüütikud on pidanud teda üheks võimalikuks Trumpi asepresidendikandidaadiks.

Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan nentis hiljem Fox Newsile antud intervjuus, et Trumpi sõnad hämmastasid teda. "Ta oli üks 20. sajandi pahatahtlikumaid inimesi," sõnas Ryan Saddam Husseini kohta.

Demokraat Hillary Clintoni kampaaniameeskond võttis samuti Trumpi väljaütlemise asjus sõna. Nõunik Jake Sullivani sõnul tundub talle, et "Trumpi kiitus erinevate diktaatorite aadressil ei tunne mingeid piire".

Toimetaja: Laur Viirand



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: