Paet: sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR


Eurosaadik Urmas Paet ütles vastuseks oma kolleegi Yana Toomi arvamusele, mille järgi võiks sanktsioonid Venemaale kaotada, et selleks ei ole mingit põhjust. Paeti sõnul on sanktsioonid mõjusad eelkõige sektoritele, millele nad on suunatud.

"Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide pikendamise põhjus on selges poliitilises loogikas. Sanktsioonide erinevate etappide kehtestamisel olid konkreetsed põhjused ning kahjuks ei ole need põhjused kuhugi kadunud. Krimm on ikka annekteeritud ning Ida-Ukrainas käib vaenutegevus. Seega pole ka mingit poliitilisel loogikal põhinevat põhjust, mis võimaldaks sanktsioone piirata või kaotada," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul on sankstioonid Venemaa majandust mõjutanud mitmeti. "Põhiline lühiajaline mõju tuleneb lääneriikide piiratud laenuandmisest ja investeeringutest. Nafta- ja gaasitootmine on seni jäänud mõjutamata, aga pikemas perspektiivis on tõenäoline, et kütuseeksport kahaneb. Sanktsioonidel on olnud tugev mõju sektoritele, millele on need otseselt suunatud," sõnas Paet.

"Nii on Venemaa kaitsetööstus ja relvajõud hädas, kuidas asendada lääne importi. Venemaa relvatööstus importis 640 toodet ELi ja NATO liikmesriikidest, põhiliselt visuaal- ja raadioelektroonika osi ning ka muud täppistehnoloogiat. Venemaa importis ka helikopterite ja lahingulaevade mootoreid Ukrainast," lausus Paet.

Sanktsioonid on tõsiselt mõjutanud finantssektorit

Kohene ja tõsine mõju on sanktsioonidel Paeti sõnul olnud finantssektorile. "Enne sanktsioone tuli kolmveerand välismaistest otseinvesteeringutest ja laenudest Venemaa ettevõtetele ja majapidamistele ELi liikmesriikidest. Alates 2014. aasta keskpaigast on viis suuremat Venemaa panka, mis moodustavad 60% Venemaa pangandussektorist, lääne kapitaliturgudel keelatud. Saamata välisvaluutalaenudele pikendust, olid Venemaa pangad ja ettevõtted sunnitud suurel määral võlgu tagasi maksma - Euroopa Parlamendi uuringukeskuse andmetel 104 miljardit USA dollarit 2014 ja 74 miljardit 2015. aastal. Välisvõla tagasimaksmine oli suur tegur kapitali väljavoolus - aastal 2014 lahkus riigist 153 miljardit dollarit," rääkis Paet veel.

Paet rääkis, et ka annekteeritud Krimm on saanud tugeva löögi sanktsioonidelt, mis vähendavad kaubandust ja turismi ELiga. Ta märkis, et isegi Venemaa firmad väldivad Krimmi, et hoiduda tugevdatud sanktsioonidest. "Sberbank ja VTB pangad, mis eelnevalt omasid Ukraina tütarettevõtteid Krimmis, on oma tegevuse tagasi tõmmanud. Krimmi langeva majanduse ülalhoidmine maksab Vene riigieelarvele 4,5 miljardit dollarit aastas."

"Venemaa ise hindas aastast sanktsioonide mõju väärtuses suurusjärgus 2% SKPst, võrreldes kaotatud 4-5% SKPst langenud naftahinna tõttu. Venemaa avalikke avaldusi peab võtma ettevaatusega, kuid need arvud siiski üldiselt kattuvad lääne ennustustega," vahendas Paet.

Ta meenutas, et IMFi sõnul algne mõju umbes 1-1,5% Vene SKPst. Keskpikas perspektiivis võib mõju ulatuda 9%ni SKPst.

Piirangute mõju on aeganõudev, aga toimiv

"Seega sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam. Samas pole keegi selle olukorra üle õnnelik. Eesmärk on, et olukord Ida-Ukrainas rahuneks võimalikult ruttu, Krimmi annekteerimine lõppeks ning Venemaa lõpetaks sekkumise," selgitas europarlamendi liige.

Samas ei ole Paeti hinnangul õigus neil sanktsioonide kriitikutel, kes ütlevad, et nad ei tea ühtki juhtu, kus sanktsioonid oleksid oma eesmärgi mõjutusvahendina täitnud. "Meenutagem Nõukogude Liitu, omaaegset Lõuna-Aafrika Vabariiki, aga ka Iraani ja isegi Põhja-Koread. "

Paet rõhutas, et piirangute mõju on aeganõudev, aga lõpuks siiski toimiv. "Muidugi on olemas ka teine lahendus, et sanktsioneeritav muudab oma käitumist. See oleks positiivne kõigile, sest vastasseisu ja sanktsioone kui rahvusvahelise õiguse rikkumise tagajärge, ei soovi ju tegelikult keegi. Paraku ei jää muud üle."

"Seega - kuni Vene-sanktsioonide põhjused pole ära langenud, ei ole ka ELil poliitilisest loogikast tulenevalt võimalik sanktsioone muuta," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: