Paet: sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR


Eurosaadik Urmas Paet ütles vastuseks oma kolleegi Yana Toomi arvamusele, mille järgi võiks sanktsioonid Venemaale kaotada, et selleks ei ole mingit põhjust. Paeti sõnul on sanktsioonid mõjusad eelkõige sektoritele, millele nad on suunatud.

"Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide pikendamise põhjus on selges poliitilises loogikas. Sanktsioonide erinevate etappide kehtestamisel olid konkreetsed põhjused ning kahjuks ei ole need põhjused kuhugi kadunud. Krimm on ikka annekteeritud ning Ida-Ukrainas käib vaenutegevus. Seega pole ka mingit poliitilisel loogikal põhinevat põhjust, mis võimaldaks sanktsioone piirata või kaotada," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul on sankstioonid Venemaa majandust mõjutanud mitmeti. "Põhiline lühiajaline mõju tuleneb lääneriikide piiratud laenuandmisest ja investeeringutest. Nafta- ja gaasitootmine on seni jäänud mõjutamata, aga pikemas perspektiivis on tõenäoline, et kütuseeksport kahaneb. Sanktsioonidel on olnud tugev mõju sektoritele, millele on need otseselt suunatud," sõnas Paet.

"Nii on Venemaa kaitsetööstus ja relvajõud hädas, kuidas asendada lääne importi. Venemaa relvatööstus importis 640 toodet ELi ja NATO liikmesriikidest, põhiliselt visuaal- ja raadioelektroonika osi ning ka muud täppistehnoloogiat. Venemaa importis ka helikopterite ja lahingulaevade mootoreid Ukrainast," lausus Paet.

Sanktsioonid on tõsiselt mõjutanud finantssektorit

Kohene ja tõsine mõju on sanktsioonidel Paeti sõnul olnud finantssektorile. "Enne sanktsioone tuli kolmveerand välismaistest otseinvesteeringutest ja laenudest Venemaa ettevõtetele ja majapidamistele ELi liikmesriikidest. Alates 2014. aasta keskpaigast on viis suuremat Venemaa panka, mis moodustavad 60% Venemaa pangandussektorist, lääne kapitaliturgudel keelatud. Saamata välisvaluutalaenudele pikendust, olid Venemaa pangad ja ettevõtted sunnitud suurel määral võlgu tagasi maksma - Euroopa Parlamendi uuringukeskuse andmetel 104 miljardit USA dollarit 2014 ja 74 miljardit 2015. aastal. Välisvõla tagasimaksmine oli suur tegur kapitali väljavoolus - aastal 2014 lahkus riigist 153 miljardit dollarit," rääkis Paet veel.

Paet rääkis, et ka annekteeritud Krimm on saanud tugeva löögi sanktsioonidelt, mis vähendavad kaubandust ja turismi ELiga. Ta märkis, et isegi Venemaa firmad väldivad Krimmi, et hoiduda tugevdatud sanktsioonidest. "Sberbank ja VTB pangad, mis eelnevalt omasid Ukraina tütarettevõtteid Krimmis, on oma tegevuse tagasi tõmmanud. Krimmi langeva majanduse ülalhoidmine maksab Vene riigieelarvele 4,5 miljardit dollarit aastas."

"Venemaa ise hindas aastast sanktsioonide mõju väärtuses suurusjärgus 2% SKPst, võrreldes kaotatud 4-5% SKPst langenud naftahinna tõttu. Venemaa avalikke avaldusi peab võtma ettevaatusega, kuid need arvud siiski üldiselt kattuvad lääne ennustustega," vahendas Paet.

Ta meenutas, et IMFi sõnul algne mõju umbes 1-1,5% Vene SKPst. Keskpikas perspektiivis võib mõju ulatuda 9%ni SKPst.

Piirangute mõju on aeganõudev, aga toimiv

"Seega sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam. Samas pole keegi selle olukorra üle õnnelik. Eesmärk on, et olukord Ida-Ukrainas rahuneks võimalikult ruttu, Krimmi annekteerimine lõppeks ning Venemaa lõpetaks sekkumise," selgitas europarlamendi liige.

Samas ei ole Paeti hinnangul õigus neil sanktsioonide kriitikutel, kes ütlevad, et nad ei tea ühtki juhtu, kus sanktsioonid oleksid oma eesmärgi mõjutusvahendina täitnud. "Meenutagem Nõukogude Liitu, omaaegset Lõuna-Aafrika Vabariiki, aga ka Iraani ja isegi Põhja-Koread. "

Paet rõhutas, et piirangute mõju on aeganõudev, aga lõpuks siiski toimiv. "Muidugi on olemas ka teine lahendus, et sanktsioneeritav muudab oma käitumist. See oleks positiivne kõigile, sest vastasseisu ja sanktsioone kui rahvusvahelise õiguse rikkumise tagajärge, ei soovi ju tegelikult keegi. Paraku ei jää muud üle."

"Seega - kuni Vene-sanktsioonide põhjused pole ära langenud, ei ole ka ELil poliitilisest loogikast tulenevalt võimalik sanktsioone muuta," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema