Ilves: Brexit nõrgestab Rootsi julgeolekut ({{commentsTotal}})

Rootsi merevägi 2014. aasta oktoobris Stockholmi saarestikus tundmatut allveelaeva otsimas.
Rootsi merevägi 2014. aasta oktoobris Stockholmi saarestikus tundmatut allveelaeva otsimas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Rootsi avalik-õiguslikule telekanalile (SVT) antud intervjuus, et seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust väheneb Rootsi julgeolek märkimisväärselt.

SVT küsis Visby linnas toimuvale Almedalenile saabunud Eesti riigipealt, kas nn Brexitil on mõju ka Rootsi julgeolekule. Ilves vastas jaatavalt.

Ilves selgitas, et nii Rootsi kui ka teised NATO-sse mitte kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa pärast Brexitit enam arvestada sellega, et kriisi korral tuleks Ühendkuningriik neile EL-i solidaarsuse* raames appi. Ning hetkel on Suurbritannia Euroopa Liidus tõeliselt tugev sõjaline jõud, rõhutas Ilves.

Samas Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist olukorrale veel sellist hinnangut andma ei tõtta. Ministri sõnul on olemas ka teisi lepingud ja koostöövorme.

"Tõenäoliselt on veel natuke vara selles küsimuses lõplikke seisukohti võtta. Ma olen rääkinud Briti kaitseministri Michael Falloniga, kes on kinnitanud Ühendkuningriigi tugevat ambitsiooni, kui teemaks on Euroopa julgeolek, ning et nende pühendumine on kindel. Me oleme äsja allkirjastanud ka põhjaliku 50-punktilise kahepoolse lepingu Suurbritanniaga ning me näeme seda riiki oma lähedase sõbrana," rääkis Hultqvist.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.

'Tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 7, mille sisu on järgnev: "Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigidkohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜROpõhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära."

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.