Ilves: Brexit nõrgestab Rootsi julgeolekut ({{commentsTotal}})

Rootsi merevägi 2014. aasta oktoobris Stockholmi saarestikus tundmatut allveelaeva otsimas.
Rootsi merevägi 2014. aasta oktoobris Stockholmi saarestikus tundmatut allveelaeva otsimas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles Rootsi avalik-õiguslikule telekanalile (SVT) antud intervjuus, et seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust väheneb Rootsi julgeolek märkimisväärselt.

SVT küsis Visby linnas toimuvale Almedalenile saabunud Eesti riigipealt, kas nn Brexitil on mõju ka Rootsi julgeolekule. Ilves vastas jaatavalt.

Ilves selgitas, et nii Rootsi kui ka teised NATO-sse mitte kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa pärast Brexitit enam arvestada sellega, et kriisi korral tuleks Ühendkuningriik neile EL-i solidaarsuse* raames appi. Ning hetkel on Suurbritannia Euroopa Liidus tõeliselt tugev sõjaline jõud, rõhutas Ilves.

Samas Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist olukorrale veel sellist hinnangut andma ei tõtta. Ministri sõnul on olemas ka teisi lepingud ja koostöövorme.

"Tõenäoliselt on veel natuke vara selles küsimuses lõplikke seisukohti võtta. Ma olen rääkinud Briti kaitseministri Michael Falloniga, kes on kinnitanud Ühendkuningriigi tugevat ambitsiooni, kui teemaks on Euroopa julgeolek, ning et nende pühendumine on kindel. Me oleme äsja allkirjastanud ka põhjaliku 50-punktilise kahepoolse lepingu Suurbritanniaga ning me näeme seda riiki oma lähedase sõbrana," rääkis Hultqvist.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.

'Tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 7, mille sisu on järgnev: "Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigidkohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜROpõhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära."

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: