ÜLEVAADE: Heiduta Venemaad, aga räägi temaga ehk NATO tippkohtumine Varssavis – mis ja milleks ({{commentsTotal}})

USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus.
USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Selle nädala reedest laupäevani, 8.-9. juulil, toimub Varssavis NATO tippkohtumine. Kirjeldame selles artiklis kokkuvõtlikult, miks see tippkohtumine oluline on ja millised on tippkohtumisega seoses Eesti huvid.

1. HEIDUTUS

Varssavis kinnitatakse ametlikult juba ajakirjanduses avaldatud informatsioon selle kohta, et NATO liikmesriigid paigutavad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse püsivalt iga riigi kohta ühe pataljoni sõjaväelasi koos tehnikaga – kokku siis neli pataljoni.

Pataljoni kuulub ligikaudu 1000 sõjaväelast.

Praeguseks on juba teada, et neid pataljone juhtivad riigid on USA (Poolas), Ühendkuningriik (Eestis), Kanada (Lätis) ja Saksamaa (Leedus). Mainitud riigid panustavad ka suurema osa sõjaväelastest, kuigi pataljonide koosseisu hakkab kuuluma allüksusi ka teistest NATO liikmesriikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Tšehhist, Ungarist.

On selge, et ühest lisapataljonist ei ole reaalse sõja korral otsustavat abi ühe riigi kaitsmiseks. Varssavis ”ära koputatav” (ehk ametlikult (nuiakoputusega) kinnitatav) kava ei olegi otseselt mõeldud Balti riikide ja Poola sõjalise võitlusvõime tõstmiseks.

See on osa niinimetatud heidutustegevusest – Venemaale kui NATO idapiiril paiknevate riikide ainsale potentsiaalsele sõjalisele ohule saadetakse selle sammuga sõnum, et NATO ei ole jätnud üksi ka oma kaugeid ning väikseid liikmeid ning et võimaliku sõja korral ei tule Vene vägedel võidelda ainult ”baltlaste” ja poolakatega, vaid ka maailma suurriikide sõjaväelastega.

2. ÜHTSUS

Kuna NATOsse kuulub 28 riiki – ja need riigid kujutavad endast poliitikute juhitavaid Lääne demokraatiaid –, siis on liikmete seas ka erinevaid (välis)poliitilisi mõtteviise ja suundi.

Sõjaline allianss ei saa endale siiski lubada sisemiselt väga eriarvamustel oleva koosluse muljet, sest sõjalises plaanis ei peeta killustatust tõhusaks. Mida ühtsem, seda tugevam – sellest loogikast lähtuvalt on NATOl vaja tippkohtumisel tekitada nii liikmete seas kui ka väljapoole arusaam, et allianss on ühtne, saab asjadest ühtemoodi aru ning näeb probleemidele ka laias laastus samu lahendusi.

Eriti oluline on see pärast Ühendkuningriigi rahvahääletust ja selle järel tekkinud segaduse keskel. NATO-l on vaja saata maailmale sõnum, et Brexit ei mõjuta NATO-t – või kui mõjutab, siis pigem positiivselt. On eksperte, kelle hinnangul võib Ühendkuningriik tulevikus NATO-s isegi varasemast aktiivsem olla, et kompenseerida Brexitist tekitatud segadust Euroopa Liidus.

Eesti huvi on selles küsimuses võimalikult üksmeelne NATO, sest eriarvamuste tõttu tegemata jäävad sammud või venima jäävad otsused omavad väikese idapiiririigi jaoks palju kaalukamat tähendust kui näiteks Portugalile. Saksamaa välisministri väljaütlemiste taoliselt avaldused ja Saksamaa elanike suhtumine teevad Eestile seega korralikult peavalu.

3. IDA

Idasuunal on NATO põletavaim küsimus loomulikult suhe Venemaaga ja Venemaasse. Praegu kujutab NATO ja Venemaa suhe endast käikude ja vastukäikude lõputut jada, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad teist poolt agressiooni lisamises ning põhjendavad oma samme objektiivse vajadusega sellele agressioonile vastata. Eesti huvi on, et vähemalt kõik NATO liikmed mõistaksid, et NATO sammude näol on tegemist reaktsioonidega Venemaa agressiivsetele sammudele, mitte vastupidi (vaata uuesti: Steinmeier).

Kui Venemaa järgib üsna sirgjoonelist loogikat á la ”meie peame saama olla tugevad ja teie peate tagasi tõmbuma, siis oleme me rahul”, on NATO – loomult siiski rahuarmastavate riikide kooslusena – kahetisemas olukorras.

Ühest küljest on alliansis tervikuna hiljemalt paari viimase aasta jooksul paljud silmad Venemaa suhtes lahti läinud ning on hakatud mõistma heidutuse lisamise – seega ka idapoolse kohalolu lisamise – vajadust. Teisalt näeb NATO ametlik poliitika ette, et heidutus peab küll olema paigas, aga Venemaaga tuleb siiski pidada ka dialoogi. Seega valmistatakse tippkohtumise käigus ilmselt ette ka seisukohti NATO ja Venemaa vaheliseks kohtumiseks, mis – ka president Vladimir Putini isikliku kinnituse kohaselt – peaks aset leidma pärast Varssavi tippkohtumist Brüsselis.

NATO liikmete keskis esineb praegu mõnevõrra erinevaid arusaamu sellest, kas dialoogi Venemaaga peaks laiendama või mitte (ning milles see dialoogi laiendamine täpselt seisneb, pole üldse selge). Eesti huvi on saada teised NATO liikmed lähenema asjale selles vaimus, et enne ”dialoogi laiendamist” vaadatakse kainelt otsa sellele, mida Venemaa reaalselt korda on saatnud – ja saatmas.

4. LÕUNA

Kui idas on ohud ja nendele vastamine praegu justkui selgemad, on lõunasuund keerulisem. Terrorism, rändekriis, osade Aafrika ja Aasia riikide ebastabiilsus ning keskvõimu puudumine… need on teemad, mis teevad NATO lõunapoolsematele liikmetele tegelikult ehtsalt muret, aga pole lihtsalt heidutusega lahendatavad.

Eesti on vältinud ida- ja lõunasuuna vastandamist NATO sees, st ei aja väga isekat poliitikat. Varssavis tuleb kindlasti jutuks ISIS, kuid ka olukord Iraagis ning Liibüas. Ühe potentsiaalse ebastabiilsuskoldena hoitakse silma peal ka Tuneesial.

NATO sees valitseb lõunasuunal mõtlemine, et sinna tuleks stabiilsust eksportida, sest vastasel juhul on NATO sunnitud ebastabiilsust ülekantud tähenduses importima – ehk et Aafrikas ja Lähis-Idas tuleb stabiilsuse tagamisele suunatud operatsioonides osaleda, vastasel juhul on ebastabiilsusest tingitud hädad veel suuremas mahus nii-öelda Euroopa õuel.



ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema