ÜLEVAADE: Heiduta Venemaad, aga räägi temaga ehk NATO tippkohtumine Varssavis – mis ja milleks ({{commentsTotal}})

USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus.
USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Selle nädala reedest laupäevani, 8.-9. juulil, toimub Varssavis NATO tippkohtumine. Kirjeldame selles artiklis kokkuvõtlikult, miks see tippkohtumine oluline on ja millised on tippkohtumisega seoses Eesti huvid.

1. HEIDUTUS

Varssavis kinnitatakse ametlikult juba ajakirjanduses avaldatud informatsioon selle kohta, et NATO liikmesriigid paigutavad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse püsivalt iga riigi kohta ühe pataljoni sõjaväelasi koos tehnikaga – kokku siis neli pataljoni.

Pataljoni kuulub ligikaudu 1000 sõjaväelast.

Praeguseks on juba teada, et neid pataljone juhtivad riigid on USA (Poolas), Ühendkuningriik (Eestis), Kanada (Lätis) ja Saksamaa (Leedus). Mainitud riigid panustavad ka suurema osa sõjaväelastest, kuigi pataljonide koosseisu hakkab kuuluma allüksusi ka teistest NATO liikmesriikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Tšehhist, Ungarist.

On selge, et ühest lisapataljonist ei ole reaalse sõja korral otsustavat abi ühe riigi kaitsmiseks. Varssavis ”ära koputatav” (ehk ametlikult (nuiakoputusega) kinnitatav) kava ei olegi otseselt mõeldud Balti riikide ja Poola sõjalise võitlusvõime tõstmiseks.

See on osa niinimetatud heidutustegevusest – Venemaale kui NATO idapiiril paiknevate riikide ainsale potentsiaalsele sõjalisele ohule saadetakse selle sammuga sõnum, et NATO ei ole jätnud üksi ka oma kaugeid ning väikseid liikmeid ning et võimaliku sõja korral ei tule Vene vägedel võidelda ainult ”baltlaste” ja poolakatega, vaid ka maailma suurriikide sõjaväelastega.

2. ÜHTSUS

Kuna NATOsse kuulub 28 riiki – ja need riigid kujutavad endast poliitikute juhitavaid Lääne demokraatiaid –, siis on liikmete seas ka erinevaid (välis)poliitilisi mõtteviise ja suundi.

Sõjaline allianss ei saa endale siiski lubada sisemiselt väga eriarvamustel oleva koosluse muljet, sest sõjalises plaanis ei peeta killustatust tõhusaks. Mida ühtsem, seda tugevam – sellest loogikast lähtuvalt on NATOl vaja tippkohtumisel tekitada nii liikmete seas kui ka väljapoole arusaam, et allianss on ühtne, saab asjadest ühtemoodi aru ning näeb probleemidele ka laias laastus samu lahendusi.

Eriti oluline on see pärast Ühendkuningriigi rahvahääletust ja selle järel tekkinud segaduse keskel. NATO-l on vaja saata maailmale sõnum, et Brexit ei mõjuta NATO-t – või kui mõjutab, siis pigem positiivselt. On eksperte, kelle hinnangul võib Ühendkuningriik tulevikus NATO-s isegi varasemast aktiivsem olla, et kompenseerida Brexitist tekitatud segadust Euroopa Liidus.

Eesti huvi on selles küsimuses võimalikult üksmeelne NATO, sest eriarvamuste tõttu tegemata jäävad sammud või venima jäävad otsused omavad väikese idapiiririigi jaoks palju kaalukamat tähendust kui näiteks Portugalile. Saksamaa välisministri väljaütlemiste taoliselt avaldused ja Saksamaa elanike suhtumine teevad Eestile seega korralikult peavalu.

3. IDA

Idasuunal on NATO põletavaim küsimus loomulikult suhe Venemaaga ja Venemaasse. Praegu kujutab NATO ja Venemaa suhe endast käikude ja vastukäikude lõputut jada, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad teist poolt agressiooni lisamises ning põhjendavad oma samme objektiivse vajadusega sellele agressioonile vastata. Eesti huvi on, et vähemalt kõik NATO liikmed mõistaksid, et NATO sammude näol on tegemist reaktsioonidega Venemaa agressiivsetele sammudele, mitte vastupidi (vaata uuesti: Steinmeier).

Kui Venemaa järgib üsna sirgjoonelist loogikat á la ”meie peame saama olla tugevad ja teie peate tagasi tõmbuma, siis oleme me rahul”, on NATO – loomult siiski rahuarmastavate riikide kooslusena – kahetisemas olukorras.

Ühest küljest on alliansis tervikuna hiljemalt paari viimase aasta jooksul paljud silmad Venemaa suhtes lahti läinud ning on hakatud mõistma heidutuse lisamise – seega ka idapoolse kohalolu lisamise – vajadust. Teisalt näeb NATO ametlik poliitika ette, et heidutus peab küll olema paigas, aga Venemaaga tuleb siiski pidada ka dialoogi. Seega valmistatakse tippkohtumise käigus ilmselt ette ka seisukohti NATO ja Venemaa vaheliseks kohtumiseks, mis – ka president Vladimir Putini isikliku kinnituse kohaselt – peaks aset leidma pärast Varssavi tippkohtumist Brüsselis.

NATO liikmete keskis esineb praegu mõnevõrra erinevaid arusaamu sellest, kas dialoogi Venemaaga peaks laiendama või mitte (ning milles see dialoogi laiendamine täpselt seisneb, pole üldse selge). Eesti huvi on saada teised NATO liikmed lähenema asjale selles vaimus, et enne ”dialoogi laiendamist” vaadatakse kainelt otsa sellele, mida Venemaa reaalselt korda on saatnud – ja saatmas.

4. LÕUNA

Kui idas on ohud ja nendele vastamine praegu justkui selgemad, on lõunasuund keerulisem. Terrorism, rändekriis, osade Aafrika ja Aasia riikide ebastabiilsus ning keskvõimu puudumine… need on teemad, mis teevad NATO lõunapoolsematele liikmetele tegelikult ehtsalt muret, aga pole lihtsalt heidutusega lahendatavad.

Eesti on vältinud ida- ja lõunasuuna vastandamist NATO sees, st ei aja väga isekat poliitikat. Varssavis tuleb kindlasti jutuks ISIS, kuid ka olukord Iraagis ning Liibüas. Ühe potentsiaalse ebastabiilsuskoldena hoitakse silma peal ka Tuneesial.

NATO sees valitseb lõunasuunal mõtlemine, et sinna tuleks stabiilsust eksportida, sest vastasel juhul on NATO sunnitud ebastabiilsust ülekantud tähenduses importima – ehk et Aafrikas ja Lähis-Idas tuleb stabiilsuse tagamisele suunatud operatsioonides osaleda, vastasel juhul on ebastabiilsusest tingitud hädad veel suuremas mahus nii-öelda Euroopa õuel.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema