ÜLEVAADE: Heiduta Venemaad, aga räägi temaga ehk NATO tippkohtumine Varssavis – mis ja milleks ({{commentsTotal}})

USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus.
USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Selle nädala reedest laupäevani, 8.-9. juulil, toimub Varssavis NATO tippkohtumine. Kirjeldame selles artiklis kokkuvõtlikult, miks see tippkohtumine oluline on ja millised on tippkohtumisega seoses Eesti huvid.

1. HEIDUTUS

Varssavis kinnitatakse ametlikult juba ajakirjanduses avaldatud informatsioon selle kohta, et NATO liikmesriigid paigutavad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse püsivalt iga riigi kohta ühe pataljoni sõjaväelasi koos tehnikaga – kokku siis neli pataljoni.

Pataljoni kuulub ligikaudu 1000 sõjaväelast.

Praeguseks on juba teada, et neid pataljone juhtivad riigid on USA (Poolas), Ühendkuningriik (Eestis), Kanada (Lätis) ja Saksamaa (Leedus). Mainitud riigid panustavad ka suurema osa sõjaväelastest, kuigi pataljonide koosseisu hakkab kuuluma allüksusi ka teistest NATO liikmesriikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Tšehhist, Ungarist.

On selge, et ühest lisapataljonist ei ole reaalse sõja korral otsustavat abi ühe riigi kaitsmiseks. Varssavis ”ära koputatav” (ehk ametlikult (nuiakoputusega) kinnitatav) kava ei olegi otseselt mõeldud Balti riikide ja Poola sõjalise võitlusvõime tõstmiseks.

See on osa niinimetatud heidutustegevusest – Venemaale kui NATO idapiiril paiknevate riikide ainsale potentsiaalsele sõjalisele ohule saadetakse selle sammuga sõnum, et NATO ei ole jätnud üksi ka oma kaugeid ning väikseid liikmeid ning et võimaliku sõja korral ei tule Vene vägedel võidelda ainult ”baltlaste” ja poolakatega, vaid ka maailma suurriikide sõjaväelastega.

2. ÜHTSUS

Kuna NATOsse kuulub 28 riiki – ja need riigid kujutavad endast poliitikute juhitavaid Lääne demokraatiaid –, siis on liikmete seas ka erinevaid (välis)poliitilisi mõtteviise ja suundi.

Sõjaline allianss ei saa endale siiski lubada sisemiselt väga eriarvamustel oleva koosluse muljet, sest sõjalises plaanis ei peeta killustatust tõhusaks. Mida ühtsem, seda tugevam – sellest loogikast lähtuvalt on NATOl vaja tippkohtumisel tekitada nii liikmete seas kui ka väljapoole arusaam, et allianss on ühtne, saab asjadest ühtemoodi aru ning näeb probleemidele ka laias laastus samu lahendusi.

Eriti oluline on see pärast Ühendkuningriigi rahvahääletust ja selle järel tekkinud segaduse keskel. NATO-l on vaja saata maailmale sõnum, et Brexit ei mõjuta NATO-t – või kui mõjutab, siis pigem positiivselt. On eksperte, kelle hinnangul võib Ühendkuningriik tulevikus NATO-s isegi varasemast aktiivsem olla, et kompenseerida Brexitist tekitatud segadust Euroopa Liidus.

Eesti huvi on selles küsimuses võimalikult üksmeelne NATO, sest eriarvamuste tõttu tegemata jäävad sammud või venima jäävad otsused omavad väikese idapiiririigi jaoks palju kaalukamat tähendust kui näiteks Portugalile. Saksamaa välisministri väljaütlemiste taoliselt avaldused ja Saksamaa elanike suhtumine teevad Eestile seega korralikult peavalu.

3. IDA

Idasuunal on NATO põletavaim küsimus loomulikult suhe Venemaaga ja Venemaasse. Praegu kujutab NATO ja Venemaa suhe endast käikude ja vastukäikude lõputut jada, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad teist poolt agressiooni lisamises ning põhjendavad oma samme objektiivse vajadusega sellele agressioonile vastata. Eesti huvi on, et vähemalt kõik NATO liikmed mõistaksid, et NATO sammude näol on tegemist reaktsioonidega Venemaa agressiivsetele sammudele, mitte vastupidi (vaata uuesti: Steinmeier).

Kui Venemaa järgib üsna sirgjoonelist loogikat á la ”meie peame saama olla tugevad ja teie peate tagasi tõmbuma, siis oleme me rahul”, on NATO – loomult siiski rahuarmastavate riikide kooslusena – kahetisemas olukorras.

Ühest küljest on alliansis tervikuna hiljemalt paari viimase aasta jooksul paljud silmad Venemaa suhtes lahti läinud ning on hakatud mõistma heidutuse lisamise – seega ka idapoolse kohalolu lisamise – vajadust. Teisalt näeb NATO ametlik poliitika ette, et heidutus peab küll olema paigas, aga Venemaaga tuleb siiski pidada ka dialoogi. Seega valmistatakse tippkohtumise käigus ilmselt ette ka seisukohti NATO ja Venemaa vaheliseks kohtumiseks, mis – ka president Vladimir Putini isikliku kinnituse kohaselt – peaks aset leidma pärast Varssavi tippkohtumist Brüsselis.

NATO liikmete keskis esineb praegu mõnevõrra erinevaid arusaamu sellest, kas dialoogi Venemaaga peaks laiendama või mitte (ning milles see dialoogi laiendamine täpselt seisneb, pole üldse selge). Eesti huvi on saada teised NATO liikmed lähenema asjale selles vaimus, et enne ”dialoogi laiendamist” vaadatakse kainelt otsa sellele, mida Venemaa reaalselt korda on saatnud – ja saatmas.

4. LÕUNA

Kui idas on ohud ja nendele vastamine praegu justkui selgemad, on lõunasuund keerulisem. Terrorism, rändekriis, osade Aafrika ja Aasia riikide ebastabiilsus ning keskvõimu puudumine… need on teemad, mis teevad NATO lõunapoolsematele liikmetele tegelikult ehtsalt muret, aga pole lihtsalt heidutusega lahendatavad.

Eesti on vältinud ida- ja lõunasuuna vastandamist NATO sees, st ei aja väga isekat poliitikat. Varssavis tuleb kindlasti jutuks ISIS, kuid ka olukord Iraagis ning Liibüas. Ühe potentsiaalse ebastabiilsuskoldena hoitakse silma peal ka Tuneesial.

NATO sees valitseb lõunasuunal mõtlemine, et sinna tuleks stabiilsust eksportida, sest vastasel juhul on NATO sunnitud ebastabiilsust ülekantud tähenduses importima – ehk et Aafrikas ja Lähis-Idas tuleb stabiilsuse tagamisele suunatud operatsioonides osaleda, vastasel juhul on ebastabiilsusest tingitud hädad veel suuremas mahus nii-öelda Euroopa õuel.



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: