ÜLEVAADE: Heiduta Venemaad, aga räägi temaga ehk NATO tippkohtumine Varssavis – mis ja milleks ({{commentsTotal}})

USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus.
USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Selle nädala reedest laupäevani, 8.-9. juulil, toimub Varssavis NATO tippkohtumine. Kirjeldame selles artiklis kokkuvõtlikult, miks see tippkohtumine oluline on ja millised on tippkohtumisega seoses Eesti huvid.

1. HEIDUTUS

Varssavis kinnitatakse ametlikult juba ajakirjanduses avaldatud informatsioon selle kohta, et NATO liikmesriigid paigutavad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse püsivalt iga riigi kohta ühe pataljoni sõjaväelasi koos tehnikaga – kokku siis neli pataljoni.

Pataljoni kuulub ligikaudu 1000 sõjaväelast.

Praeguseks on juba teada, et neid pataljone juhtivad riigid on USA (Poolas), Ühendkuningriik (Eestis), Kanada (Lätis) ja Saksamaa (Leedus). Mainitud riigid panustavad ka suurema osa sõjaväelastest, kuigi pataljonide koosseisu hakkab kuuluma allüksusi ka teistest NATO liikmesriikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Tšehhist, Ungarist.

On selge, et ühest lisapataljonist ei ole reaalse sõja korral otsustavat abi ühe riigi kaitsmiseks. Varssavis ”ära koputatav” (ehk ametlikult (nuiakoputusega) kinnitatav) kava ei olegi otseselt mõeldud Balti riikide ja Poola sõjalise võitlusvõime tõstmiseks.

See on osa niinimetatud heidutustegevusest – Venemaale kui NATO idapiiril paiknevate riikide ainsale potentsiaalsele sõjalisele ohule saadetakse selle sammuga sõnum, et NATO ei ole jätnud üksi ka oma kaugeid ning väikseid liikmeid ning et võimaliku sõja korral ei tule Vene vägedel võidelda ainult ”baltlaste” ja poolakatega, vaid ka maailma suurriikide sõjaväelastega.

2. ÜHTSUS

Kuna NATOsse kuulub 28 riiki – ja need riigid kujutavad endast poliitikute juhitavaid Lääne demokraatiaid –, siis on liikmete seas ka erinevaid (välis)poliitilisi mõtteviise ja suundi.

Sõjaline allianss ei saa endale siiski lubada sisemiselt väga eriarvamustel oleva koosluse muljet, sest sõjalises plaanis ei peeta killustatust tõhusaks. Mida ühtsem, seda tugevam – sellest loogikast lähtuvalt on NATOl vaja tippkohtumisel tekitada nii liikmete seas kui ka väljapoole arusaam, et allianss on ühtne, saab asjadest ühtemoodi aru ning näeb probleemidele ka laias laastus samu lahendusi.

Eriti oluline on see pärast Ühendkuningriigi rahvahääletust ja selle järel tekkinud segaduse keskel. NATO-l on vaja saata maailmale sõnum, et Brexit ei mõjuta NATO-t – või kui mõjutab, siis pigem positiivselt. On eksperte, kelle hinnangul võib Ühendkuningriik tulevikus NATO-s isegi varasemast aktiivsem olla, et kompenseerida Brexitist tekitatud segadust Euroopa Liidus.

Eesti huvi on selles küsimuses võimalikult üksmeelne NATO, sest eriarvamuste tõttu tegemata jäävad sammud või venima jäävad otsused omavad väikese idapiiririigi jaoks palju kaalukamat tähendust kui näiteks Portugalile. Saksamaa välisministri väljaütlemiste taoliselt avaldused ja Saksamaa elanike suhtumine teevad Eestile seega korralikult peavalu.

3. IDA

Idasuunal on NATO põletavaim küsimus loomulikult suhe Venemaaga ja Venemaasse. Praegu kujutab NATO ja Venemaa suhe endast käikude ja vastukäikude lõputut jada, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad teist poolt agressiooni lisamises ning põhjendavad oma samme objektiivse vajadusega sellele agressioonile vastata. Eesti huvi on, et vähemalt kõik NATO liikmed mõistaksid, et NATO sammude näol on tegemist reaktsioonidega Venemaa agressiivsetele sammudele, mitte vastupidi (vaata uuesti: Steinmeier).

Kui Venemaa järgib üsna sirgjoonelist loogikat á la ”meie peame saama olla tugevad ja teie peate tagasi tõmbuma, siis oleme me rahul”, on NATO – loomult siiski rahuarmastavate riikide kooslusena – kahetisemas olukorras.

Ühest küljest on alliansis tervikuna hiljemalt paari viimase aasta jooksul paljud silmad Venemaa suhtes lahti läinud ning on hakatud mõistma heidutuse lisamise – seega ka idapoolse kohalolu lisamise – vajadust. Teisalt näeb NATO ametlik poliitika ette, et heidutus peab küll olema paigas, aga Venemaaga tuleb siiski pidada ka dialoogi. Seega valmistatakse tippkohtumise käigus ilmselt ette ka seisukohti NATO ja Venemaa vaheliseks kohtumiseks, mis – ka president Vladimir Putini isikliku kinnituse kohaselt – peaks aset leidma pärast Varssavi tippkohtumist Brüsselis.

NATO liikmete keskis esineb praegu mõnevõrra erinevaid arusaamu sellest, kas dialoogi Venemaaga peaks laiendama või mitte (ning milles see dialoogi laiendamine täpselt seisneb, pole üldse selge). Eesti huvi on saada teised NATO liikmed lähenema asjale selles vaimus, et enne ”dialoogi laiendamist” vaadatakse kainelt otsa sellele, mida Venemaa reaalselt korda on saatnud – ja saatmas.

4. LÕUNA

Kui idas on ohud ja nendele vastamine praegu justkui selgemad, on lõunasuund keerulisem. Terrorism, rändekriis, osade Aafrika ja Aasia riikide ebastabiilsus ning keskvõimu puudumine… need on teemad, mis teevad NATO lõunapoolsematele liikmetele tegelikult ehtsalt muret, aga pole lihtsalt heidutusega lahendatavad.

Eesti on vältinud ida- ja lõunasuuna vastandamist NATO sees, st ei aja väga isekat poliitikat. Varssavis tuleb kindlasti jutuks ISIS, kuid ka olukord Iraagis ning Liibüas. Ühe potentsiaalse ebastabiilsuskoldena hoitakse silma peal ka Tuneesial.

NATO sees valitseb lõunasuunal mõtlemine, et sinna tuleks stabiilsust eksportida, sest vastasel juhul on NATO sunnitud ebastabiilsust ülekantud tähenduses importima – ehk et Aafrikas ja Lähis-Idas tuleb stabiilsuse tagamisele suunatud operatsioonides osaleda, vastasel juhul on ebastabiilsusest tingitud hädad veel suuremas mahus nii-öelda Euroopa õuel.



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.