Alo Lõhmus: rattateid planeerigu ratturid ({{commentsTotal}})

Vaadates mõnda rattateed – ning teisal ka visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid – kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves, märgib Alo Lõhmus oma kommentaaris.

Valdur Mikita on öelnud: „Jalgratas on maagiline sõiduriist, kuna kiiresti vahelduv maastik annab sõõrmetesse üha uusi lõhnu. Ratta liikumiskiirus on lõhnakirjade nautimiseks parim. Nii hakkabki suve teises pooles inimeses kasvama ürgne jõud. Rattasõidud metsaüksinduses, udused metsajärved, puude kohin, lõkketuli ja öiste lindude huiked loovad kummalise tunde, et isegi tänapäeval on võimalik veel elada vaba mehena.“

Seda, et rattasõit on imeliste omadustega, on kinnitanud ka teadus. Näiteks vähendab rattasõit II tüübi diabeedi väljakujunemise ohtu. Soomes läbi viidud uuringust selgus, et igapäevane 30-minutiline rattasõit kahandab haiguse riski 40 protsendi võrra. Isegi neil, kellel juba on diabeet, on pedaalide väntamisest kasu. Regulaarne rattasõit nimelt stabiliseerib veresuhkru taset.

Südame vorm paraneb samuti, näiteks 30 kilomeetri läbimine nädalas vähendab südameataki riski poole võrra. Lihaste sooritusvõime suureneb ning enesetunne muutub mõnusamaks. Ka kopsud muutuvad tugevamaks. Nagu igasugune muu füüsiline tegevus, vähendab ka rattasõit liigesepõletiku ehk artriidi ohtu.

Rattasõit hoiab noorena! Londonis läbi viidud identsete kaksikute uuringud näitasid, et kolm korda nädalas sadulasse istuv inimene võib paista märgatavalt noorem kui tema füüsiliselt passiivne kaksikvend või –õde.

Kalori põlevad. Rattaga on võimalik sõita väga mitut moodi – võib rahulikult ja mõnusalt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab 700 kilokalorit tunnis. Ainevahetus kiireneb sõidu ajal ning jääb tavapärasest kiiremaks ka mitmeks sõidujärgseks tunniks.

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ka ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, hingavad rattaga tööle sõitjad oma kopsudesse vähem heitgaase kui autos istujad. Rattasõit muudab organismi tugevamaks ning seetõttu ei jää see enam nii lihtsalt nakkus- ja külmetushaigustesse. North Carolina ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on mõju juba 30-minutilisel sõidul viiel päeval nädalas. Ning kui oled päeval teinud korraliku rattaringi, magad öösel õiglase und. Füüsiline aktiivsus nimelt kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti.

Niisiis on rattasõit tervislik ja kasulik liikumisviis ning oleks ootuspärane, et seda soosib igati ka avalik võim. Eelkõige peaks see väljenduma rattateede ning muu rattasõiduks vajaliku infrastruktuuri ehitamises. Ei saa salata, et näiteks Tartus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga tänaseks juba aimatav teatav rattateede võrgustik. Ent linn peab veel kõvasti pingutama, et see muutuks kõiki linnaosi hõlmavaks mugavaks ja loogiliseks taristuks.

Nagu elus tihti, on ka rattateede puhul määravaks detailid. Õieti oleks parem, kui neid liiga palju ei oleks. Nii mõnigi rattatee on välja ehitatud uhke ja kallina, kuid kas mõtlematusest või liiga suurest eelarvest tingituna on rattatee ja sõiduteede ristumiskohad varustatud teravate äärekividega. On mõistetav, et iseendast ja oma sõiduriistast lugu pidav rattur väldib sellist rattarada. Kas mõni autojuht nõustuks sõitma asfaltteel, millele on asetatud paraja paksusega pruss? Ratturid kogevad äärekive ületades just sama.

Vaadates sääraseid rattateid ning ka mõnel pool visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid, kuhu tänapäevase rehvipaksuse ja käiguvahetiga ratas lihtsalt sisse ei mahu, kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves. Õnneks on valdav enamus uusi rattateid ja –hoidlaid neist puudustest vabad, kuid leidub ka halbu üllatusi.

Seega ei teeks paha, kui rattateid kavandaksid ametnikud ja insenerid, kes on ka ise rattasõbrad. Need, kes pole, kuid soovivad ikkagi rattateid projekteerida, soetagu esimese asjana jalgratas. Sest nagu avastas juba suur vene postiljon Petškin, parandab rattasõit ka aju tööd, mõtted muutuvad selgemaks ja terasemaks ning iseloom meeldivamaks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema