Alo Lõhmus: rattateid planeerigu ratturid ({{commentsTotal}})

Vaadates mõnda rattateed – ning teisal ka visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid – kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves, märgib Alo Lõhmus oma kommentaaris.

Valdur Mikita on öelnud: „Jalgratas on maagiline sõiduriist, kuna kiiresti vahelduv maastik annab sõõrmetesse üha uusi lõhnu. Ratta liikumiskiirus on lõhnakirjade nautimiseks parim. Nii hakkabki suve teises pooles inimeses kasvama ürgne jõud. Rattasõidud metsaüksinduses, udused metsajärved, puude kohin, lõkketuli ja öiste lindude huiked loovad kummalise tunde, et isegi tänapäeval on võimalik veel elada vaba mehena.“

Seda, et rattasõit on imeliste omadustega, on kinnitanud ka teadus. Näiteks vähendab rattasõit II tüübi diabeedi väljakujunemise ohtu. Soomes läbi viidud uuringust selgus, et igapäevane 30-minutiline rattasõit kahandab haiguse riski 40 protsendi võrra. Isegi neil, kellel juba on diabeet, on pedaalide väntamisest kasu. Regulaarne rattasõit nimelt stabiliseerib veresuhkru taset.

Südame vorm paraneb samuti, näiteks 30 kilomeetri läbimine nädalas vähendab südameataki riski poole võrra. Lihaste sooritusvõime suureneb ning enesetunne muutub mõnusamaks. Ka kopsud muutuvad tugevamaks. Nagu igasugune muu füüsiline tegevus, vähendab ka rattasõit liigesepõletiku ehk artriidi ohtu.

Rattasõit hoiab noorena! Londonis läbi viidud identsete kaksikute uuringud näitasid, et kolm korda nädalas sadulasse istuv inimene võib paista märgatavalt noorem kui tema füüsiliselt passiivne kaksikvend või –õde.

Kalori põlevad. Rattaga on võimalik sõita väga mitut moodi – võib rahulikult ja mõnusalt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab 700 kilokalorit tunnis. Ainevahetus kiireneb sõidu ajal ning jääb tavapärasest kiiremaks ka mitmeks sõidujärgseks tunniks.

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ka ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, hingavad rattaga tööle sõitjad oma kopsudesse vähem heitgaase kui autos istujad. Rattasõit muudab organismi tugevamaks ning seetõttu ei jää see enam nii lihtsalt nakkus- ja külmetushaigustesse. North Carolina ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on mõju juba 30-minutilisel sõidul viiel päeval nädalas. Ning kui oled päeval teinud korraliku rattaringi, magad öösel õiglase und. Füüsiline aktiivsus nimelt kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti.

Niisiis on rattasõit tervislik ja kasulik liikumisviis ning oleks ootuspärane, et seda soosib igati ka avalik võim. Eelkõige peaks see väljenduma rattateede ning muu rattasõiduks vajaliku infrastruktuuri ehitamises. Ei saa salata, et näiteks Tartus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga tänaseks juba aimatav teatav rattateede võrgustik. Ent linn peab veel kõvasti pingutama, et see muutuks kõiki linnaosi hõlmavaks mugavaks ja loogiliseks taristuks.

Nagu elus tihti, on ka rattateede puhul määravaks detailid. Õieti oleks parem, kui neid liiga palju ei oleks. Nii mõnigi rattatee on välja ehitatud uhke ja kallina, kuid kas mõtlematusest või liiga suurest eelarvest tingituna on rattatee ja sõiduteede ristumiskohad varustatud teravate äärekividega. On mõistetav, et iseendast ja oma sõiduriistast lugu pidav rattur väldib sellist rattarada. Kas mõni autojuht nõustuks sõitma asfaltteel, millele on asetatud paraja paksusega pruss? Ratturid kogevad äärekive ületades just sama.

Vaadates sääraseid rattateid ning ka mõnel pool visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid, kuhu tänapäevase rehvipaksuse ja käiguvahetiga ratas lihtsalt sisse ei mahu, kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves. Õnneks on valdav enamus uusi rattateid ja –hoidlaid neist puudustest vabad, kuid leidub ka halbu üllatusi.

Seega ei teeks paha, kui rattateid kavandaksid ametnikud ja insenerid, kes on ka ise rattasõbrad. Need, kes pole, kuid soovivad ikkagi rattateid projekteerida, soetagu esimese asjana jalgratas. Sest nagu avastas juba suur vene postiljon Petškin, parandab rattasõit ka aju tööd, mõtted muutuvad selgemaks ja terasemaks ning iseloom meeldivamaks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: