Piimahinnasõda on kestnud üle aasta, kiiret lahendust ei paista  ({{commentsTotal}})

{{1467810293000 | amCalendar}}

Ükski piimatööstus ega kauplusekett end piima hinnasõja algatajaks või põhjustajaks ei pea, igaühel on oma tõde ja õigus selle osas, kuidas saab poes võimalikuks 35-sendine piimahind. Kiireid lahendusi piimaturu normaliseerumiseks aga ei paista, ehkki hinnapõhi on ilmselt käes.

Eesti piimakriis, kus talunikud on sunnitud piima alla omahinna müüma, on nüüdseks väldanud juba kaks aastat. Peamisi põhjuseid on neli: Venemaa impordikeeld EL-i toodetele, EL-i piimakvootide kadumine, ekspordi vähenemine Hiinasse ning nafta madal hind maailmaturul, mis vähendab piimatoodete nõudlust majandusraskustes vaevlevates naftariikides. Eesti mõju selles pildis on sama mis kärbse mõju elevandile - me sõltume maailmaturu sündmustest, kuid maailmaturu sündmused ei sõltu meist.

Selle kõige taustal on Eesti toorpiima hind olnud suhtelises vabalanguses, jõudes 20 sendini kilogrammist. Piimahinda on survestanud nii piimatööstused kui kauplused, mille tulemusel on kõige odavamat kilepiima saanud poest viimase aasta jooksul juba 35 sendiga. Otsa tegi lahti Prisma, kes asus dumping-hinnaga pakkuma omatootena müüdavat piima, mis toodeti Prisma tellimusel Valios. Kõige odavam piim maksab ka praegu Prismas 35 senti. Prismale asus sekundeerima Rimi/Säästumarketi kett, kes pakkus samuti mõnda aega piima 36 sendiga. Ka neile tegi omatoote allhanget Valio.

Tänavu juunist on 35-36-sendiste piimadega tulnud lettidele Maxima (omatoode, alltootja Valio), Selver (Tere piim) ja Coop (Farmi piim). Kauplused tunnistavad, et piim on nö ankurtoode, millega tarbija just oma poodi meelitada.

"Ebamõistlik hinnasõda ei saa olla kellelegi kasuks. See tuleb väga selgelt Eesti põllumeeste arvelt ja selle hinnaga, et tootjad lõpetavad tootmise," selgitab põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Ka tootjad on hinna suhtes pigem mornid.

"See hind on piisavalt valus," vastab AS Farmi Piimatööstuse juhatuse liige ja tegevjuht Valdis Noppel küsimusele, mis hinnaga Farmi kauplustele oma piima müüb. Ta ei ole rahul, kuid turusituatsioon on selline. "Kõrgem piimahind on kõigile kasulikum. Praegu on naeruväärne olukord, kui odav piim on. See ei too kasu ühelegi osapoolele," kinnitab ka Noppel.

"Ühtegi teist vedelikku pole võimalik selle raha eest saada," toop Noppel välja paradoksi.

Dumping-hind trahvi alla

Sõrmuse kinnitusel on ettepanekud tehtud nii maaeluministrile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile, et kaupade alla omahinna müük tuleks kuulutada keelatud kauplemisvõtteks, kuid ministeeriumist edasi mõte liikunud pole.

"Kasum ebaausate kauplemisvõtete kasutamisest ei tohi olla suurem kui karistus, mida kaupmees selle eest saab. Kaupluseketid on selgel jõupositsioonil," põhjendab Sõrmus vajadust dumping-hindade pakkujaid trahvida.

"Konkurentsiamet saab sekkuda töötlejate poolt kettidele ette kirjutatud hinnakujunduse kehtestamisse ning dumping-hindade poliitikasse. Ilmselt on võimalik kehtestada ka piima minimaalne jaehind, aga see pole ilmselt päris see riik, kus me elada tahaksime," arutleb Farmi tegevjuht Noppel, mis võiks olla lahendused.

Ükski tööstus ega kauplusekett ei tunnista end hinnasõja vedurina. Küll aga tõdevad kõik turuosalised, et koostöö piimanduses on nõrk ning see võimaldab ebaloomulikul olukorral ka jätkuda. Kiiret lahendust ei näe keegi.

Riik toetab ekspordivõimeka suurtööstuse rajamist

Valitsus saatis sel nädalal kooskõlastusringile meetme määruse, millega algatatakse riigi poolt 15 miljoni euro suurune investeeringutoetus uuele loodavale piimatööstusele, millelt eeldatakse piimatoodetele kõrgema lisandväärtuse andmist, et minna selle toodanguga uutele eksporditurgudele. Uue ühistulise piimatööstuse loomine ja avamine võtab aga aastaid, see pole kiire vastus praegusele piimanduskriisile.

"Uued turud ja uus tööstus on lahendus, aga pikas perspektiivis. Praegu on aga piimahinnad väga madalad, nii madalad, et ei kanna tehtud kulutusi ära. Isegi kui müüme uuele turule, siis ka seal on hinnad täna madalad," tõdeb Sõrmus.

Noppeli hinnangul on riik investeeringutoetuse meetmega aga hiljaks jäänud. "Olemasolevaid tööstusi oleks mõistlikum toetada, kui tekitada sundolukorras konkurentsi juurde," leiab Noppel, viidates riigi rahade toel rajatavale tehasele. "Riik saab maksta põllumeestele Euroopa keskmisi toetusi ja aidata neil kriis üle elada," pakub Farmi tegevjuht välja oma nägemuse lahendusest.

Peaasi, et lahti saab

Ligikaudu pool Eestis toodetavast piimast müüakse samal ajal võileivahinnaga (18-19 senti/kg) Lätti-Leetu, sest Eesti ei suuda oma ligi kahekordset ületootmist mujale realiseerida. Eestis turustades makstakse piima eest 20 senti/kg, ka see jääb 10 sendiga omahinnale alla, kuid vähemalt saab talunik oma piimast lahti.

"Ka 20 senti on rohkem kui null senti," põhjendab Sõrmus, miks talumees nii odavalt müüma soostub. Piima realiseerimine on aga ajakriitiline - piim on kergesti riknev kaup ning seda tekib iga päev juurde.

Piimatootjaid koondav suurühistu EPIKO, kes toodab Coopi ketile Ausa Piima kaubamärgi all müüdavat piima, mille müügist laekub talunikule 10 senti liitrist rohkem kui muidu, tunnistab, et Coopis müüdavad mahud on siiski väikesed. Kui ühistu kogumüük päevas on 240 tonni, siis Ausa Piima kaubamärgi all müüakse sellest maha vaid üks tonn, viimasel ajal vähemgi. Pool kogu toodangust müüakse Eestist välja, Lätti-Leetu. Ehkki seal makstakse piima eest veelgi vähem kui Eestis, saab toodang vähemalt realiseeritud.

Teistesse jaekettidesse Ausat Piima aga pakkuda ei saa, sest see on ühisbränd ja koostöö Coopi ketiga.

"Teades, kui kaua see Coopigagi aega võttis, siis see ei käi nipsust," põhjendab Riisenberg, miks koostööd teiste kettidega praegu reaalseks ei peeta.

Põhi on käes, kuid tõus tuleb aeglane

Paljud riigid aitavad raskel ajal oma tootjaid. "Eesti valitsusel on põhjust peeglisse vaadata, sest aastatel 2014 - 2016 on valitsus järjepidevalt keeldunud üleminekutoetuste maksmisest, mis on viinud toetuste suure languseni, mis omakorda on viinud turult paljud tootjad," kommenteerib Sõrmus. "Kuigi lahendused saavad tulla turult, siis on üsna selge, et ka Eesti valitsus ei tohiks neid protsesse muretult pealt vaadata. Valitsus on oma viimaste aastate tegevusega seadnud meie piimatootjad selgelt halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes meie konkurentidega teistest liikmesriikidest."

Lehmade arv on viimase kriisi ajal vähenenud Eestis pea 10 000 võrra - tootjad lõpetavad karjapidamise lihtsalt ära. "Ajutises olukorras võib tunduda, et piima on palju üle, aga see on Eestile oluline ekspordiartikkel. Kui me lehmad hävitame, kaovad ka töökohad ja eksporditulu ning põllumajanduse eripära arvestades võib öelda, et see kaob praktiliselt igaveseks," selgitab Sõrmus.

"Üks variant on pooled lehmad maha müüa, aga see oleks väga halb variant," tõdeb ka Noppel. "Kiiret lahendust on keeruline leida. Ma ei ei näe praegu lõpplahendust." 

Ehkki piimatootjad on saanud signaale, et hinnapõhi on käes ja edasi hakkab hind paranema, siis märkimisväärset piimahinna tõusu on prognoositud alles järgmiseks aastaks.



Ott TänakOtt Tänak
Soomlastel kolmikvõim, Tänak tunnistab motivatsioonilangust

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 16:48 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.