Merkeli partei tahab Euroopa Parlamendile uut presidenti ({{commentsTotal}})

Juncker, Merkel ja Schulz.
Juncker, Merkel ja Schulz. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa võimuparteis ehk Kristlik-Demokraatlik Liidus (CDU) ollakse üha rohkem arvamusel, et Euroopa Parlamendi president Martin Schulz peaks oma ametiaja lõppedes sellelt kohalt tagasi tõmbuma ning loovutama oma tooli mõnele paremtsentristlikule eurosaadikule.

Sakslasest sotsiaaldemokraat Schulz on olnud Euroopa Parlamendi eesotsas 2012. aasta jaanuarist. Tema praegune ametiaeg saab läbi käesoleva aasta lõpus.

Kui Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks, siis europarlamendi presidendi ametiajaks on kaks ja pool aastat. Tavakohaselt on seda kohta täitnud vaheldumisi kaks suuremat fraktsiooni - paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D).

Schulzi puhul läks aga teisiti. Nimelt kandideeris ta 2014. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks, kui kaotas siis Jean-Claude Junckerile. "Lohutusauhinnaks" saigi ta olla Euroopa Parlamendi president teist ametiaega järjest.

Kuigi Schulz pole öelnud, kas ta kandideerib ka kolmandaks ametiajaks, ollakse Brüsselis üldjuhul veendunud, et tal sellised kavatsused on, kirjutab EUobserver.

Samas pole ka ükski EPP eurosaadik veel Euroopa Parlamendi presidendiks pürgimisest teada andnud. Tõenäoliseks kandidaadiks peetakse EPP fraktsiooni juhti Manfred Weberit, kes kuulub CDU Baieri liidumaa sõsarparteisse Kristlik-Sotsiaalse Liit (CSU). Tema kandidatuur oleks aga problemaatiline seetõttu, et sellisel juhul oleks europarlamendi presideniks kolm ametiaega järjest Saksa poliitik.

Schulzi juhtum peegeldab ka pingeid Saksa poliitikas

Pärast Briti referendumit on hakatud Saksamaal üha rohkem kritiseerima Euroopa Liidu institutsioonide juhte, ekda peetakse osaliselt Brexiti eest vastutavateks. Näiteks on ajakirjanduses ja mõnede anonüümseks jääda soovinud ministrite poolt avaldatud arvamust, et Euroopa Komisjoni president Juncker peaks ameti maha panema.

Schulzi küsimus peegeldab ka üha suuremat vastuolu Saksamaa suures koalitsioonis - ühel poolel on CDU, mille liidriteks on liidukantsler Angela Merkel ja rahandusminister Wolfgang Schäuble, teisel pool aga sotsiaaldemokraadid, kelle liidriteks on asekantsler Sigmar Gabriel ja välisminister Frank-Walter Steinmeier. Sotsiaaldemokraadid on Brexiti järel kutsunud üles suuremale eurointegratsioonile, Merkeli partei aga on valinud mõõdukama hoiaku ning leiavad, et suurem eurointegratsioon vähendaks usaldust Euroopa Liidu vastu veelgi rohkem.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: