Merkeli partei tahab Euroopa Parlamendile uut presidenti ({{commentsTotal}})

Juncker, Merkel ja Schulz.
Juncker, Merkel ja Schulz. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa võimuparteis ehk Kristlik-Demokraatlik Liidus (CDU) ollakse üha rohkem arvamusel, et Euroopa Parlamendi president Martin Schulz peaks oma ametiaja lõppedes sellelt kohalt tagasi tõmbuma ning loovutama oma tooli mõnele paremtsentristlikule eurosaadikule.

Sakslasest sotsiaaldemokraat Schulz on olnud Euroopa Parlamendi eesotsas 2012. aasta jaanuarist. Tema praegune ametiaeg saab läbi käesoleva aasta lõpus.

Kui Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks, siis europarlamendi presidendi ametiajaks on kaks ja pool aastat. Tavakohaselt on seda kohta täitnud vaheldumisi kaks suuremat fraktsiooni - paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D).

Schulzi puhul läks aga teisiti. Nimelt kandideeris ta 2014. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks, kui kaotas siis Jean-Claude Junckerile. "Lohutusauhinnaks" saigi ta olla Euroopa Parlamendi president teist ametiaega järjest.

Kuigi Schulz pole öelnud, kas ta kandideerib ka kolmandaks ametiajaks, ollakse Brüsselis üldjuhul veendunud, et tal sellised kavatsused on, kirjutab EUobserver.

Samas pole ka ükski EPP eurosaadik veel Euroopa Parlamendi presidendiks pürgimisest teada andnud. Tõenäoliseks kandidaadiks peetakse EPP fraktsiooni juhti Manfred Weberit, kes kuulub CDU Baieri liidumaa sõsarparteisse Kristlik-Sotsiaalse Liit (CSU). Tema kandidatuur oleks aga problemaatiline seetõttu, et sellisel juhul oleks europarlamendi presideniks kolm ametiaega järjest Saksa poliitik.

Schulzi juhtum peegeldab ka pingeid Saksa poliitikas

Pärast Briti referendumit on hakatud Saksamaal üha rohkem kritiseerima Euroopa Liidu institutsioonide juhte, ekda peetakse osaliselt Brexiti eest vastutavateks. Näiteks on ajakirjanduses ja mõnede anonüümseks jääda soovinud ministrite poolt avaldatud arvamust, et Euroopa Komisjoni president Juncker peaks ameti maha panema.

Schulzi küsimus peegeldab ka üha suuremat vastuolu Saksamaa suures koalitsioonis - ühel poolel on CDU, mille liidriteks on liidukantsler Angela Merkel ja rahandusminister Wolfgang Schäuble, teisel pool aga sotsiaaldemokraadid, kelle liidriteks on asekantsler Sigmar Gabriel ja välisminister Frank-Walter Steinmeier. Sotsiaaldemokraadid on Brexiti järel kutsunud üles suuremale eurointegratsioonile, Merkeli partei aga on valinud mõõdukama hoiaku ning leiavad, et suurem eurointegratsioon vähendaks usaldust Euroopa Liidu vastu veelgi rohkem.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema