Õiguskantsler: erakooliseaduse muutmine ei ole põhiseadusega vastuolus ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise ei näe erakoolidele tegevustoetuse maksmise muutmises vastuolu põhiseadusega.

"Leian, et 1. jaanuaril 2017 jõustuva erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (EraKS) paragrahv 44 lõiked 1 ja 2 pole õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõttega vastuolus," kirjutas Madise oma vastuses erakoolide esindajate pöördumisele.

"Riigikogul on õigus seadusi muutes õigusi ja kohustusi ümber kujundada. Kord antud soodustuse muutmine on põhiseaduse kohaselt võimalik, kui jäetakse piisav kohanemisaeg. Soodsa regulatsiooni muutmist ei saa automaatselt käsitada õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisena," leiab õiguskantsler.

Madise viitab, et reeglina antakse uue regulatsiooniga kohanemiseks üheksa päeva, kuigi enamasti on see aeg pikem. "Kõnealusel juhul avaldati muudatus Riigi Teatajas 16. juunil 2016. Järelikult on koolidel toetuse vähenemisega aega kohaneda viis ja pool kuud, majakulu toetuse lõppemiseks on aega valmistuda üle kolme aasta. Selle aja vältel saavad ka kohaliku omavalitsuse üksused otsustada erakoolide majakulude katmises vabatahtliku osalemise," märgib Madise.

"Riigi makstava tegevustoetuse vähenemine ja hilisem lõppemine seab eraüldhariduskooli pidaja senisega võrreldes tõepoolest keerukamasse olukorda, ent muudatus tegevustoetuse maksmises ja sellega kohanemiseks antud aeg ei ole siiski põhiseadusvastased," toonitab õiguskantsler.

"Rõhutan veelkord, et õiguskantsler sõltumatu põhiseadusliku institutsioonina saab hinnata õigusnormide kooskõla põhiseadusega, kuid ei saa sekkuda poliitilistesse valikutesse vaatamata sellele, kas need meeldivad või mitte," lisab Ülle Madise.

Õiguskantsleri poole pöördusid Kalev Roosiväli Kodanikualgatusest Avalikult Haridusest, Tarvo Siilaberg Eesti Kristlike Erakoolide Liidust, Meelis Sügis Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja lasteaedade Ühendusest ja Ahto Orav Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: