Õiguskantsler: erakooliseaduse muutmine ei ole põhiseadusega vastuolus ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise ei näe erakoolidele tegevustoetuse maksmise muutmises vastuolu põhiseadusega.

"Leian, et 1. jaanuaril 2017 jõustuva erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (EraKS) paragrahv 44 lõiked 1 ja 2 pole õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõttega vastuolus," kirjutas Madise oma vastuses erakoolide esindajate pöördumisele.

"Riigikogul on õigus seadusi muutes õigusi ja kohustusi ümber kujundada. Kord antud soodustuse muutmine on põhiseaduse kohaselt võimalik, kui jäetakse piisav kohanemisaeg. Soodsa regulatsiooni muutmist ei saa automaatselt käsitada õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisena," leiab õiguskantsler.

Madise viitab, et reeglina antakse uue regulatsiooniga kohanemiseks üheksa päeva, kuigi enamasti on see aeg pikem. "Kõnealusel juhul avaldati muudatus Riigi Teatajas 16. juunil 2016. Järelikult on koolidel toetuse vähenemisega aega kohaneda viis ja pool kuud, majakulu toetuse lõppemiseks on aega valmistuda üle kolme aasta. Selle aja vältel saavad ka kohaliku omavalitsuse üksused otsustada erakoolide majakulude katmises vabatahtliku osalemise," märgib Madise.

"Riigi makstava tegevustoetuse vähenemine ja hilisem lõppemine seab eraüldhariduskooli pidaja senisega võrreldes tõepoolest keerukamasse olukorda, ent muudatus tegevustoetuse maksmises ja sellega kohanemiseks antud aeg ei ole siiski põhiseadusvastased," toonitab õiguskantsler.

"Rõhutan veelkord, et õiguskantsler sõltumatu põhiseadusliku institutsioonina saab hinnata õigusnormide kooskõla põhiseadusega, kuid ei saa sekkuda poliitilistesse valikutesse vaatamata sellele, kas need meeldivad või mitte," lisab Ülle Madise.

Õiguskantsleri poole pöördusid Kalev Roosiväli Kodanikualgatusest Avalikult Haridusest, Tarvo Siilaberg Eesti Kristlike Erakoolide Liidust, Meelis Sügis Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja lasteaedade Ühendusest ja Ahto Orav Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema