Euroopa Komisjon tegi Kanada kaubandusleppe asjus ootamatu kannapöörde ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi Kanadaga sõlmitava ulatusliku kaubandusleppe sõlmimisprotsessil üllatava kannapöörde. Nimelt alistuti Prantsusmaa ja Saksamaa poolt avaldatud survele ning võeti vastu otsus, et leppe peavad heaks kiitma ka liikmesriikide parlamendid.

Asjaolu, et leppele peavad andma heakskiidu ligi 40 riiklikku ja regionaalset esinduskogu, ei ohusta aga mitte ainult Kanada kaubandusleppe tulevikku, vaid saadab ka Londonisse tugeva signaali, et Euroopa Liidust lahkuval Suurbritannial ei pruugi olla üldsegi nii lihtne sõlmida kiirelt EL-iga uut kaubanduslepet, kirjutas väljaanne Politico.

Algselt oli Euroopa Komisjonil kavas käsitleda Kanada kaubanduslepet EL-i lepinguna, mis oleks tähendanud, et kinnitamiseks oleks vaja olnud vaid Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide valitsusi Euroopa Liidu Nõukogu näol.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström selgitas nüüd, et Komisjon otsustas Kanada kaubanduslepet käsitleda nn mitme tasandi leppena. Sisuliselt tähendab see, et EL-i seni kõige olulisem kaubanduslepe on nüüdsest pantvangis erinevate vaenulike rahvasaadikute käes, alustades Rumeeniast ja lõpetades Belgia Valloonia piirkonnaga.

Pärast Briti referendumi tulemust on nii Pariis kui ka Berliin üritanud taaskehtestada oma rahvuslike parlamentide (ehk laiemalt kõigi liikmesriikide) mõjuvõimu ning on öelnud, et niivõrd olulist lepet ei saa sõlmida ainult Brüsselis ja ilma liikmesriikide parlamentide osaluseta.

"Ma olen vaadanud õiguslikke argumente ja ma olen kuulanud liikmesriikide juhte, valitsusi ja parlamente. Nüüd on aeg tegudeks. Kaalul on Euroopa kaubanduspoliitika tõsiseltvõetavus," kommenteeris Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Kanada kaubanduslepe on oluline ka seetõttu, et selle põhjal saab teha järeldusi ka USA-ga sõlmitava Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) edasise arengu asjus. TTIP on palju mahukam kaubanduslepe ning mitmed huvigrupid on Euroopas selle sõlmimisele kategooriliselt vastu.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: