Euroopa Komisjon tegi Kanada kaubandusleppe asjus ootamatu kannapöörde ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi Kanadaga sõlmitava ulatusliku kaubandusleppe sõlmimisprotsessil üllatava kannapöörde. Nimelt alistuti Prantsusmaa ja Saksamaa poolt avaldatud survele ning võeti vastu otsus, et leppe peavad heaks kiitma ka liikmesriikide parlamendid.

Asjaolu, et leppele peavad andma heakskiidu ligi 40 riiklikku ja regionaalset esinduskogu, ei ohusta aga mitte ainult Kanada kaubandusleppe tulevikku, vaid saadab ka Londonisse tugeva signaali, et Euroopa Liidust lahkuval Suurbritannial ei pruugi olla üldsegi nii lihtne sõlmida kiirelt EL-iga uut kaubanduslepet, kirjutas väljaanne Politico.

Algselt oli Euroopa Komisjonil kavas käsitleda Kanada kaubanduslepet EL-i lepinguna, mis oleks tähendanud, et kinnitamiseks oleks vaja olnud vaid Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide valitsusi Euroopa Liidu Nõukogu näol.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström selgitas nüüd, et Komisjon otsustas Kanada kaubanduslepet käsitleda nn mitme tasandi leppena. Sisuliselt tähendab see, et EL-i seni kõige olulisem kaubanduslepe on nüüdsest pantvangis erinevate vaenulike rahvasaadikute käes, alustades Rumeeniast ja lõpetades Belgia Valloonia piirkonnaga.

Pärast Briti referendumi tulemust on nii Pariis kui ka Berliin üritanud taaskehtestada oma rahvuslike parlamentide (ehk laiemalt kõigi liikmesriikide) mõjuvõimu ning on öelnud, et niivõrd olulist lepet ei saa sõlmida ainult Brüsselis ja ilma liikmesriikide parlamentide osaluseta.

"Ma olen vaadanud õiguslikke argumente ja ma olen kuulanud liikmesriikide juhte, valitsusi ja parlamente. Nüüd on aeg tegudeks. Kaalul on Euroopa kaubanduspoliitika tõsiseltvõetavus," kommenteeris Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Kanada kaubanduslepe on oluline ka seetõttu, et selle põhjal saab teha järeldusi ka USA-ga sõlmitava Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) edasise arengu asjus. TTIP on palju mahukam kaubanduslepe ning mitmed huvigrupid on Euroopas selle sõlmimisele kategooriliselt vastu.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: