Euroopa Komisjon tegi Kanada kaubandusleppe asjus ootamatu kannapöörde ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi Kanadaga sõlmitava ulatusliku kaubandusleppe sõlmimisprotsessil üllatava kannapöörde. Nimelt alistuti Prantsusmaa ja Saksamaa poolt avaldatud survele ning võeti vastu otsus, et leppe peavad heaks kiitma ka liikmesriikide parlamendid.

Asjaolu, et leppele peavad andma heakskiidu ligi 40 riiklikku ja regionaalset esinduskogu, ei ohusta aga mitte ainult Kanada kaubandusleppe tulevikku, vaid saadab ka Londonisse tugeva signaali, et Euroopa Liidust lahkuval Suurbritannial ei pruugi olla üldsegi nii lihtne sõlmida kiirelt EL-iga uut kaubanduslepet, kirjutas väljaanne Politico.

Algselt oli Euroopa Komisjonil kavas käsitleda Kanada kaubanduslepet EL-i lepinguna, mis oleks tähendanud, et kinnitamiseks oleks vaja olnud vaid Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide valitsusi Euroopa Liidu Nõukogu näol.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström selgitas nüüd, et Komisjon otsustas Kanada kaubanduslepet käsitleda nn mitme tasandi leppena. Sisuliselt tähendab see, et EL-i seni kõige olulisem kaubanduslepe on nüüdsest pantvangis erinevate vaenulike rahvasaadikute käes, alustades Rumeeniast ja lõpetades Belgia Valloonia piirkonnaga.

Pärast Briti referendumi tulemust on nii Pariis kui ka Berliin üritanud taaskehtestada oma rahvuslike parlamentide (ehk laiemalt kõigi liikmesriikide) mõjuvõimu ning on öelnud, et niivõrd olulist lepet ei saa sõlmida ainult Brüsselis ja ilma liikmesriikide parlamentide osaluseta.

"Ma olen vaadanud õiguslikke argumente ja ma olen kuulanud liikmesriikide juhte, valitsusi ja parlamente. Nüüd on aeg tegudeks. Kaalul on Euroopa kaubanduspoliitika tõsiseltvõetavus," kommenteeris Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Kanada kaubanduslepe on oluline ka seetõttu, et selle põhjal saab teha järeldusi ka USA-ga sõlmitava Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) edasise arengu asjus. TTIP on palju mahukam kaubanduslepe ning mitmed huvigrupid on Euroopas selle sõlmimisele kategooriliselt vastu.

Toimetaja: Laur Viirand



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema