EL tahab kasutada humanitaarabi ressursse ebastabiilsete riikide relvajõudude arendamiseks ({{commentsTotal}})

Sudaani sõdur.
Sudaani sõdur. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi eile ettepaneku, mille kohaselt võiks rändekriisi lahendamiseks kasutada EL-i arengukoostöö ja humanitaarabi ressursse vaeste ja ebastabiilsete riikide relvajõudude arendamiseks. Ettepanek tõi koheselt kaasa kriitikalaine ja süüdistused, et Euroopa Liit reedab sellise sammuga oma põhiväärtusi.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica selgitas, et areng ja julgeolek käovad käsikäes ning et kestev areng ja vaesuse vähendamine eeldavad rahu ja julgeolekut, vahendasid Helsingin Sanomat (HS) ja EUobserver.

HS on näinud dokumenti, kus 10 liikmesriiki, sealhulgas Soome, kutsusid aprillis Komisjoni üles tegema rohkem olukorra parandamiseks ebastabiilsetes riikides nagu Somaalia ja Mali.

Kirjas nõuti, et Komisjon muudaks stabiilsuse ja rahu edendamise instrumendi (IcSP) raha kasutamise reegleid nii, et neid ressursse saaks suunata ka sõjalise valmisoleku arendamisse.

IcSP eesmärgiks on seni olnud kriisidele reageerimine, sealhulgas konfliktide ennetamine ja rahualgatused. Komisjoni uue ettepaneku kohaselt aga võiks IcSP rahaga pakkuda ka sõjalist koolitust, nõustamist ja mittetapvat sõjalist varustust. Korduvateks sõjalisteks kulutusteks, tapvate relvade ja laskemoona hankimiseks ning ainuüksi lahinguvalmiduse tõstmiseks IcSP raha kasutada ei saaks.

Ettepaneku teinud liikmesriikide hinnangul oleks IcSP rahastamisreeglite muutmine igati õiguslikult põhjendatav. Ka Euroopa Komisjon leiab, et otsusel on kindel juriidiline alus - eriti siis, kui seda tehakse "erakordsetel asjaoludel".

Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu juristid aga nii veendunud siiski pole.

IcSP eelarve aastateks 2014-2020 on 2,3 miljardit eurot.

Komisjoni ettepaneku peavad heaks kiitma ka Euroopa Parlament ja liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogu raames.

Europarlamendi rohelised: see on skandaal

Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon tegi kohe pärast Komisjoni ettepanekut avalduse, mille kohaselt on rahu arendamiseks mõeldud raha kasutamine sõjalisteks projektideks "skandaal".

Soome roheliste kuuluv eurosaadik Heiti Hautala kommenteeris, et põhimõtteliselt on ta Komisjoniga nõud, kuid arengukoostöö vahendite kasutamine relvajõudude arendamiseks läheb vastuollu Euroopa Liidu lepinguga ja seega on tegu "murelikuks tegeva suunamuutusega".

"Euroopa Liit reedab ja eitab oma põhiväärtusi, kui see raha röövitakse arengukoostöö eelarvest. Ma kardan, et see on alles algus," nentis eurosaadik.

Hautala arvates on hakanud üha rohkem levima mõtteviis, mille kohaselt soovib Euroopa Liit rahastada vaeste riikide julgeolekustruktuure, et viimased siis omakorda takistaksid Euroopasse pürgivate migrantide ja põgenike liikumist.

Kevadel sõlmis Euroopa Liit mahuka migratsioonileppe Türgiga, mille raames antakse Ankarale miljardeid, et Süüriast pärit põgenike eest saaks hoolt kanda Türgi territooriumil. Ka seda lepet on mitmed huvigrupid teravalt kritiseerinud ja väitnud, et selle leppe sõlmimisega jäeti tähelepanuta inimõigusi puudutavad küsimused.

EUobserver toob välja, et raha võib minna ka näiteks Sudaani relvajõududele, kus on ametis ka Darfuris rohkelt inimõigusi rikkunud sõjaliste rühmituste võitlejaid.

Toimetaja: Laur Viirand



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema