EL tahab kasutada humanitaarabi ressursse ebastabiilsete riikide relvajõudude arendamiseks ({{commentsTotal}})

Sudaani sõdur.
Sudaani sõdur. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi eile ettepaneku, mille kohaselt võiks rändekriisi lahendamiseks kasutada EL-i arengukoostöö ja humanitaarabi ressursse vaeste ja ebastabiilsete riikide relvajõudude arendamiseks. Ettepanek tõi koheselt kaasa kriitikalaine ja süüdistused, et Euroopa Liit reedab sellise sammuga oma põhiväärtusi.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica selgitas, et areng ja julgeolek käovad käsikäes ning et kestev areng ja vaesuse vähendamine eeldavad rahu ja julgeolekut, vahendasid Helsingin Sanomat (HS) ja EUobserver.

HS on näinud dokumenti, kus 10 liikmesriiki, sealhulgas Soome, kutsusid aprillis Komisjoni üles tegema rohkem olukorra parandamiseks ebastabiilsetes riikides nagu Somaalia ja Mali.

Kirjas nõuti, et Komisjon muudaks stabiilsuse ja rahu edendamise instrumendi (IcSP) raha kasutamise reegleid nii, et neid ressursse saaks suunata ka sõjalise valmisoleku arendamisse.

IcSP eesmärgiks on seni olnud kriisidele reageerimine, sealhulgas konfliktide ennetamine ja rahualgatused. Komisjoni uue ettepaneku kohaselt aga võiks IcSP rahaga pakkuda ka sõjalist koolitust, nõustamist ja mittetapvat sõjalist varustust. Korduvateks sõjalisteks kulutusteks, tapvate relvade ja laskemoona hankimiseks ning ainuüksi lahinguvalmiduse tõstmiseks IcSP raha kasutada ei saaks.

Ettepaneku teinud liikmesriikide hinnangul oleks IcSP rahastamisreeglite muutmine igati õiguslikult põhjendatav. Ka Euroopa Komisjon leiab, et otsusel on kindel juriidiline alus - eriti siis, kui seda tehakse "erakordsetel asjaoludel".

Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu juristid aga nii veendunud siiski pole.

IcSP eelarve aastateks 2014-2020 on 2,3 miljardit eurot.

Komisjoni ettepaneku peavad heaks kiitma ka Euroopa Parlament ja liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogu raames.

Europarlamendi rohelised: see on skandaal

Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon tegi kohe pärast Komisjoni ettepanekut avalduse, mille kohaselt on rahu arendamiseks mõeldud raha kasutamine sõjalisteks projektideks "skandaal".

Soome roheliste kuuluv eurosaadik Heiti Hautala kommenteeris, et põhimõtteliselt on ta Komisjoniga nõud, kuid arengukoostöö vahendite kasutamine relvajõudude arendamiseks läheb vastuollu Euroopa Liidu lepinguga ja seega on tegu "murelikuks tegeva suunamuutusega".

"Euroopa Liit reedab ja eitab oma põhiväärtusi, kui see raha röövitakse arengukoostöö eelarvest. Ma kardan, et see on alles algus," nentis eurosaadik.

Hautala arvates on hakanud üha rohkem levima mõtteviis, mille kohaselt soovib Euroopa Liit rahastada vaeste riikide julgeolekustruktuure, et viimased siis omakorda takistaksid Euroopasse pürgivate migrantide ja põgenike liikumist.

Kevadel sõlmis Euroopa Liit mahuka migratsioonileppe Türgiga, mille raames antakse Ankarale miljardeid, et Süüriast pärit põgenike eest saaks hoolt kanda Türgi territooriumil. Ka seda lepet on mitmed huvigrupid teravalt kritiseerinud ja väitnud, et selle leppe sõlmimisega jäeti tähelepanuta inimõigusi puudutavad küsimused.

EUobserver toob välja, et raha võib minna ka näiteks Sudaani relvajõududele, kus on ametis ka Darfuris rohkelt inimõigusi rikkunud sõjaliste rühmituste võitlejaid.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.