Seaduse eripära võib jätta välismaalt ratastooli tellinud inimese hätta ({{commentsTotal}})

Terviseamet ei taha Eesti seaduste eripära tõttu anda luba võtta kasutusele välismaalt osadena tellitud ja Eestis kokku pandud ratastooli, mis jätab aga peaaegu kaks kuud uut liikumisvahendit ootava puudega inimese hätta. Ratastooli tellinud ettevõttel on raha tooli all kinni ja firma ähvardab uksed sulgeda.

Kümme aastat tegutsenud ettevõtte E-ratastool omanik Sven Reemet on Taiwanis valmistataval Observeri nimelisel ratastooli mudelil silma peal pidanud juba seitse aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd, kus Taiwani firma oli nõus sellele paigaldama tulevasele omanikule igati sobiva Inglismaal toodetud elektroonika, otsustas Reemet esitada tellimuse. Aasiast pandi ratastool teele ja et transpordikulusid kokku hoida, ei toodud kaupa mitte Inglismaa kaudu, kus tegutseb volitatud esindaja, vaid otse Eestisse.

"Hinnavahe on umbes 4000 ja mina leidsin, et ma hoian sellega kokku nii inimese raha kui ka riigi raha, sest 4000 on selline raha, et selle eest saab keegi teine ka endale abivahendi. Ja tehas oli vastutulelik, maksis transpordi kinni," selgitas Reemet.

Nüüd selgub, et see oli viga - vaid Euroopas volitatud esindajal on õigus paigaldada ratastoolile selle ohutust kinnitav kleebis. Tagantjärele kleebise paigaldamine pole terviseameti sõnul võimalik.

"Me peame seda sellepärast ohtlikuks, et see ei vasta nõuetele, seda pole märgistatud nii nagu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid ette näevad," ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

"Üks asi on mudel, teine asi on tootja. Ühte ja sama mudelit võib teha erinev tootja, tähtis on see, et märgistus on korrektne ja meil on kindlus, et Eetis abivajajal inimesele tuleb parim ja ohutu variant," lisas ta.

Sven Reemet ei saa aru, miks peab bürokraatia nii range olema. Inglismaale saatmine ei muuda ratastooli juures mitte midagi.

Raha on tasulises tollilaos oleva kauba all kinni ja omanik kaalub ettevõtte sulgemist.

"Mul on igasugune isu läinud. Ma võin uksed kinni panna ja kodus istuda või mida iganes muud teha, sest ma ei jaksa. Mul ei ole siin ei sekretäri, ei juriste, kes kakleks nendega, ma pean ise tööd tegema. Poolteist kuud on raisatud tühja, see on suhteliselt mõttetu, seda enam, et ma ei saa aru asja olemusest," rääkis Reemet.

Kleebiseta ratastooli ootav Karevi Mesi peab omakorda kümme aastat vana ja juba lagunenud ratastooliga hakkama saama. See on tema sõnul juba nii ohtlik, et ta on korra juba kukkunud.

"Minu praegusest abivahendist erineb see selle poolest, et selle läbivus on kordades parem, see on turvalisem tänu gürofunktsioonile, mis sellel peal on, maastikul on temaga turvalisem sõita, läbivus on hea - suvel, talvel, liivas, mudas ja kõikjal, kus ma praeguse tooliga sõita ei saa. Praegune tool on parketitool," selgitas Mesi.

Kuigi kõik tegutsevad parima ettenägemise järgi, on tekkinud "nokk kinni-saba lahti" olukord. Välistatud pole ka kleebiseta ratastooli hävitamine.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: