Seaduse eripära võib jätta välismaalt ratastooli tellinud inimese hätta
Terviseamet ei taha Eesti seaduste eripära tõttu anda luba võtta kasutusele välismaalt osadena tellitud ja Eestis kokku pandud ratastooli, mis jätab aga peaaegu kaks kuud uut liikumisvahendit ootava puudega inimese hätta. Ratastooli tellinud ettevõttel on raha tooli all kinni ja firma ähvardab uksed sulgeda.
Kümme aastat tegutsenud ettevõtte E-ratastool omanik Sven Reemet on Taiwanis valmistataval Observeri nimelisel ratastooli mudelil silma peal pidanud juba seitse aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nüüd, kus Taiwani firma oli nõus sellele paigaldama tulevasele omanikule igati sobiva Inglismaal toodetud elektroonika, otsustas Reemet esitada tellimuse. Aasiast pandi ratastool teele ja et transpordikulusid kokku hoida, ei toodud kaupa mitte Inglismaa kaudu, kus tegutseb volitatud esindaja, vaid otse Eestisse.
"Hinnavahe on umbes 4000 ja mina leidsin, et ma hoian sellega kokku nii inimese raha kui ka riigi raha, sest 4000 on selline raha, et selle eest saab keegi teine ka endale abivahendi. Ja tehas oli vastutulelik, maksis transpordi kinni," selgitas Reemet.
Nüüd selgub, et see oli viga - vaid Euroopas volitatud esindajal on õigus paigaldada ratastoolile selle ohutust kinnitav kleebis. Tagantjärele kleebise paigaldamine pole terviseameti sõnul võimalik.
"Me peame seda sellepärast ohtlikuks, et see ei vasta nõuetele, seda pole märgistatud nii nagu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid ette näevad," ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.
"Üks asi on mudel, teine asi on tootja. Ühte ja sama mudelit võib teha erinev tootja, tähtis on see, et märgistus on korrektne ja meil on kindlus, et Eetis abivajajal inimesele tuleb parim ja ohutu variant," lisas ta.
Sven Reemet ei saa aru, miks peab bürokraatia nii range olema. Inglismaale saatmine ei muuda ratastooli juures mitte midagi.
Raha on tasulises tollilaos oleva kauba all kinni ja omanik kaalub ettevõtte sulgemist.
"Mul on igasugune isu läinud. Ma võin uksed kinni panna ja kodus istuda või mida iganes muud teha, sest ma ei jaksa. Mul ei ole siin ei sekretäri, ei juriste, kes kakleks nendega, ma pean ise tööd tegema. Poolteist kuud on raisatud tühja, see on suhteliselt mõttetu, seda enam, et ma ei saa aru asja olemusest," rääkis Reemet.
Kleebiseta ratastooli ootav Karevi Mesi peab omakorda kümme aastat vana ja juba lagunenud ratastooliga hakkama saama. See on tema sõnul juba nii ohtlik, et ta on korra juba kukkunud.
"Minu praegusest abivahendist erineb see selle poolest, et selle läbivus on kordades parem, see on turvalisem tänu gürofunktsioonile, mis sellel peal on, maastikul on temaga turvalisem sõita, läbivus on hea - suvel, talvel, liivas, mudas ja kõikjal, kus ma praeguse tooliga sõita ei saa. Praegune tool on parketitool," selgitas Mesi.
Kuigi kõik tegutsevad parima ettenägemise järgi, on tekkinud "nokk kinni-saba lahti" olukord. Välistatud pole ka kleebiseta ratastooli hävitamine.
Toimetaja: Merili Nael