Bildt: Rootsist saab NATO liige vähem kui 10 aastaga ({{commentsTotal}})

Rootsi endine peaminister (ja endine välisminister) Carl Bildt.
Rootsi endine peaminister (ja endine välisminister) Carl Bildt. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Endine peaminister Carl Bildt usub, et Rootsist saab NATO liige vähem kui 10 aastaga.

Paremtsentristliku Mõõduka Koalitsioonipartei endine juht avaldas sellist arvamust Gotlandi saarel toimuval Almedaleni arvamusfestivalil, vahendas The Local.

"Venemaa on oma arengus sisenemas üha ebakindlamasse faasi ning seda saadavad üha autoritaarsemad tendentsid ja suurenev ebakindlus majanduse ja poliitilise juhtkonna tuleviku suhtes," rääkis Bildt ajalehele Dagens Industri.

Varem oli sotsiaaldemokraadist kaitseminister Peter Hultqvist andnud samal üritusel ülevaate sellest, kuidas Rootsi on süvendamas kaitsekoostööd Soome, Taani, Poola, Balti riikide, Suurbritannia ja USA-ga. "Me teeme seda väga avatult ja läbipaistval moel. Seetõttu ma arvan, et me võtame vastutuse ka olukorra stabiliseerimise eest," selgitas Hultqvist.

Mai lõpus aga ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO
tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral.

Bildti arvates aga peaks Rootsi tegema NATO liikmesriikidega veel rohkem koostööd.

"Varem tegi Rootsi Norraga väga laialdast koostööd, kuid see on vähenenud ning see pole hea," rääkis ta ja rõhutas, et Norra on kõige tugevam tegur Balti-Skandinaavia regioonis, sest Oslol on väidetavalt kõige tugevam side Washingtoniga.

"Me oleme praegu olukorras, kus käib debatt, millega sotsiaaldemokraadid hakkama ei saa. Kuid kümne aasta jooksul on väga tõenäoline, et Rootsist ja Soomest saavad [NATO] liikmed," prognoosis Bildt.

Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel

Göteborgi ülikooli iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.

Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: