Niguliste kiriku aastakümneid kestnud omandivaidluses ei paista ikka veel otsust ({{commentsTotal}})

Niguliste kirik
Niguliste kirik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Niguliste kiriku omandivaidlus on kestnud juba paarkümmend aastat. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma näeb hetkel võimaliku venimispõhjusena koalitsioonierakondade võimetust kokkuleppele jõuda.

Peapiiskopi Urmas Viilma sõnul on kirik väsinud ootamisest, et vabariigi valitsus otsuse langetaks Niguliste kiriku omandivaidluses. Viilma sõnul on riigil kaks valikut: kas tagastada Niguliste hoone kirikule või jätta tagastamata ning maksta kompensatsiooni, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Me oleme omalt poolt valmis mõlemaks otsuseks. Olemegi paarikümne aasta jooksul väsinud otsustamatusest. Veninud on asi ilmselt sellepärast, et koalitsioonipartnerid või erinevad erakonnad on näinud erinevaid lahendusi. Ka täna on mul olnud arusaam see, et osa koalitsioonipartneritest soovivad hoone ikka kirikule tagastada ja leppida kokku kirikuhoone kasutamises muuseumina," rääkis Viilma.

Seda seisukohta jagab koalitsioonierakondadest Isamaa ja Res Publica Liit. Erakonna aseesimehe Siim Kiisleri sõnul on arusaamatu, miks riigiasutused sellist kiusu aastateviisi ajanud on.

"Meile on jäänud arusaamatuks, miks riigiasutused üldse sellist aastatepikkust jonni on ajanud. Iga inimene saab aru, et tegemist on ajalooliselt kirikule kuulunud hoonega. Minu teada on luteri kirik olnud alati konstruktiivne ja valmis sõlmima koostöökokkuleppeid, et seda hoonet kasutada muuseumina, kontserdipaigana või muuks kasutuseks," rääkis Kiisler.

Reformierakondlase ja endise kultuuriministri Laine Randjärve sõnul pole Reformierakond viimastel aastatel seda teemat arutanud ning kindlat seisukohta pole kujundatud.

"Usun, et see teema lähiajal konkreetset vastust ei saagi. Õigused on nii ühel kui teisel pool. Kirikul on n-ö õigustatud ootus, riigi poolt on teadmine, et restaureeritud on rohkem kui üle poole riigi raha eest," ütles Randjärv.

Sotsiaaldemokraatlikku erakonna juhatuse liikme ja kultuuriministri Indrek Saare seisukoht on, et Niguliste hoone peaks jääma kirikule tagastamata ja selle eest tuleks maksta kompensatsiooni ligi 9,6 eurot ruutmeetri kohta. Vastavasisulise eelnõu on ta esitanud ka kooskõlastamisele.

Selline lahendus pole aga kirikule meeltmööda, sest 400 000 suurune kompensatsioon katab vaid ruutmeetri hinna, mitte kiriku tegeliku väärtuse. Viilma sõnul on pakutava kompensatsiooni suurusjärk omane pigem kalamaja korterihinnale kui Niguliste kirikule.

Pool miljonit vs 37 miljonit

Kultuuriministeeriumi ja luteri kiriku nägemus sellest, milline võiks olla Niguliste kiriku eest makstav hüvitis, on seega väga erinev. Kultuuriministeerium on rääkinud poolest miljonist eurot, EELK 37 miljonist eurost.

Kultuuriministeeriumi välja käidud pool miljonit eurot tuleneb ministri sõnul seadusest. "See koosneb kahest osast, üks osa on kubatuuri arvestus ja teine osa muuseum-kontserdisaali juurde käiv maa. Sealt tuleb kokku arvestuslikult pool miljonit eurot," on minister Indrek Saar öelndud.

Luteri kirik kinnitab, et selle summaga ei ole nad nõus. Aastal 2013 esitas kirik ministeeriumile omapoolse hinnangu - 37 miljonit eurot.

Lahendust võiks oodata veel sellel aastal, sest seadusest tulenevalt tuleb omandireformiga pooleli olevad juhtumid otsustada aasta lõpuks.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: