Heitkvoodi müügist saavad lasteaiad tuleval aastal 14 miljonit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riik tuleb CO2 kvoodirahaga omavalitsustele appi, et lasteaedade rekonstrueerimisega parandada nende energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid, aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot.

Omavalitsused peavad esitama taotluse, mille hindamisel arvestatakse nii kokkuhoitud energiat ja ülalpidamiskulusid kui ka lasteaia pinnakasutust. Seejuures eelistatakse taotlusi, mille elluviimisel toob investeering kõige suurema mõju.

Omavalitsus, kus elab 5000–11 000 inimest, saab esitada taotluse ühe lasteaia kohta ning üle 11 000 elanikuga linn või vald saab esitada taotluse kahe lasteaia kohta.

Alla 5000 elanikuga omavalitsused peavad toetuse taotlemiseks olema piirkonnas, kus käivad ühinemisläbirääkimised vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuse moodustamiseks.

Toetuse määr sõltub omavalitsuse tulukusest, nii et nõrgema tulubaasiga omavalitsustel on toetuse määr kõrgem.

Taotlusvoor avatakse septembris ning taotluste esitamise tähtaeg on 2017. aasta jaanuar. Lasteaiad on kavas rekonstrueerida 2017. aasta suvel.

„Hoonete energiasäästust kokkuhoitavat raha on võimalik suunata näiteks lasteaia õpetajatele kõrgema palga maksmiseks,“ ütles määruse allkirjastanud riigihalduse minister Arto Aas.

„Eelistame neid lasteaedu, mis vajavad rekonstrueerimist võimalikult kiiresti ja on kõige kehvemas seisukorras. Tegemist on uue regionaalprogrammiga, millest peaksid kasu saama kõik Eesti piirkonnad,“ lisas ta.

 

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: