USA justiitsministeeriumi teatel Clintonile süüdistust ei esitata ({{commentsTotal}})

Hillary Clinton
Hillary Clinton Autor/allikas: Rhona Wise/AFP/Scanpix

USA justiitsminister Loretta Lynch kinnitas kolmapäeval ootuspäraselt, et võttis arvesse Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) sellekohaseid soovitusi ja eksvälisminister Hillary Clintonile süüdistust ei esitata.

"Ma sain ja kiitsin heaks nende üksmeelse soovituse pärast aasta kestnud uurimist. Juhtum õiguslik külg on sellega lõpetatud ja kellegi vastu süüdistust ei esitada," ültes Lynch.

FBI juht James Comey ütles teisipäeval, et uurimisbüroo ei soovita kriminaalsüüdistuse esitamist endisele välisministrile ja demokraatide presidendikandidaadile Hillary Clintonile, kes kasutas ametialaste elektronkirjade saatmiseks ja saamiseks eraserverit.

Comey sõnul saadeti või saadi Clintoni eraserveri kaudu 110 sellist elektronkirja, mis sisaldasid salastatud teavet.

Clinton ja tema abid olid "äärmiselt hooletud" salastatud infot sisaldanud elektronkirjade käitlemisel ning on võimalik, et vaenulikud osapooled suutsid sisse murda Clintoni isiklikule meilikontole.

"Kuigi on tõendeid statuutide võimalikest rikkumistest salastatud teabe käitlemise valdkonnas, otsustasime võtta seisukoha, et ükski mõistlik prokurör sellist kohtuasja ei algata," lausus Comey.

"Kuigi sellistes küsimustes langetab lõpliku otsuse justiitsministeerium, ütleme meie omalt poolt, et selles juhtumis pole süüdistuse esitamine asjakohane," lisas ta.

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump on FBI otsust teravalt kritiseerinud. Trumpi sõnul on otsus suurim näide sellest, et süsteemis "sahkerdatakse". Trump ütles, et Clinton "seadis kogu riigi ohtu".

Clinton kasutas välisministrina valitsuse ja eraasjade ajamiseks eraserverit. Uudisteagentuur Associated Press avalikustas serveri olemasolu 2015. aastal ning sestpeale on see korduvalt olnud vabariiklaste ja avalikkuse löögi all.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: