Valitsus kiitis heaks Eesti ja India kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ({{commentsTotal}})

{{1467878462000 | amCalendar}}

Valitsus kiitis täna heaks Eesti vabariigi ja India vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mis võimaldab kohtulikult karistatud isikutel karistust kanda kodumaal. Indias kinnipeetavaid Eesti laevakaitsjaid ei puuduta lepe enne, kui nende kohtuistungid on lõppenud ja lepe on ka Indias heaks kiidetud.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul saab kokkulepet rakendada vaid siis, kui üleandmisega on nõustunud karistatud isik, üleandev riik ja vastuvõttev riik. "Samuti peab karistatud isiku suhtes olema jõustunud kohtuotsus," ütles Kaljurand.

"Lepingu mõte on, et inimesed saaksid kanda karistust oma kodumaal. See ei ole üks-ühele vahetus. Kui meie kodanikud mingil põhjusel peaksid soovima karistust kanda Eestis ja lõpetavad vaidlustamise protsessi, siis me saame hakata seda lepingut ellu viima," ütles Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

Kokkuleppe kohaselt peavad kinnipeetavad pärast üleandmist jätkama karistuse kandmist kodumaal, küll aga on Eestil õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas meie põhiseadusega.

Välisminister avaldas lootust, et ka India lõpetab võimalikult kiiresti riigisisese menetluse kokkuleppe heakskiitmiseks ning seejärel saab selle esimesel võimalusel allkirjastada.

Kaljurand tõstatas kokkuleppe küsimuse ka tänahommikuses telefonivestluses India välisministri Sushma Swaraj'iga, kes lubas aidata igati kaasa sellele, et et kokkuleppe saaks võimalikult kiiresti allkirjastada ja jõustada.

Indias vangistuses olevad Eesti laevakaitsjad vahistati kolm aastat tagasi ning mõisteti tänavu jaanuaris pärast pikaleveninud kohtuprotsessi ebaseadusliku relvade omamise ja puuduliku dokumentatsiooni tõttu viieks aastaks vangi. Laevakaitsjad kaebasid otsuse edasi.

Kohtuistungit on kolm korda edasi lükatud ja sisulist arutelu ei ole toimunud.

Nii vangide vahetamist kui neile armu andmist ei saa rakendada, kui kohtuprotsess pole lõppenud.

"Armu andmine saab kõne alla tulla teatud asjaoludel ja praegu spekulatiivselt ma ei oska detailselt kommenteerida. See hakkab sõltuma väga palju sellest, kui palju nad on karistusest ära kandnud, millal ületoomine toimub, kuidas me lepime kokku India poolega jne," rääkis minister.

"Kõik peab olema kooskõlastatud teise poolega - mismoodi nad kannavad Eestis järelejäänud karistust, kas ja mismoodi saab neile armu anda. See peab olema teise poolega kooskõlastataud," ütles Kaljurand.

14 Eesti laevakaitsjat on Indias peredest eemal kolmandat aastat.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael, Tiina Jaakson



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema