Rahandusministeerium on loobunud plaanist ühendada kõik riigifirmad ({{commentsTotal}})

Sven Sester.
Sven Sester. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Rahandusministeerium on loobunud plaanist tuua kõik riigifirmad kokku ühe ühtse ministeeriumi alluvuses tegutseva valitsemisüksuse alluvusse, samas soovib ministeerium jätkuvalt luua riigifirmade nõukogu liikmete nominatsioonikomiteed.

Neljapäeva tutvustab rahandusminister Sven Sester valitsusele taas riigi osaluspoliitika valget raamatut, mis sisaldab konkreetseid ettepanekuid riigiettevõtete reformimiseks. Antud dokument on koostatud lähtuvalt valitsuse poolt heakskiidu saanud sama teema rohelisest raamatust, kuid sisaldab teatud määras erisusi varasemaga võrreldes.

Peamise erinevusena on rahandusministeerium loobunud ideest koondada kõik riigifirmad ühte valdusüksusesse, mis oleks tegutsenud rahandusministeeriumi alluvuses. Selle asemel on ministeerium jõudnud seisukohale, et võib ka jätkata senise valdkonnapõhise mudeliga, kus riigifirmad kuuluvad ministeeriumite alluvusse, milles on suurim teemaga seosnev kompetents.

Samas on ministeerium vana süsteemi jätkumisega nõus vaid sel tingimusel, et rahandusministeeriumi alluvusse luuakse nominatsioonikomitee. Selle komitee ülesanne oleks riigifirmade nõukogudesse kompetentsete liikmete määramine.

Neljapäeval kohe peale Sesteri kava arutleb valitsus kabinetinõupidamisel ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kava ühendada riigi transpordisektori ettevõtted ühe valdusfirma alluvusse. Kui algselt oli rahandusministeeriumi ja MKM-i kavad tingitud valdusüksuse ulatusest ja alluvusest erinevad, siis rahandusministeeriumi muudetud plaani tõttu enam seda vastuolu ei esine.

Majandusministri Kristen Michali plaani kohaselt võiks seega juba lähitulevikus ministeerium liikuda edasi kavaga asutada valdusettevõte, mille alla viiakse AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid ja AS Tallinna Lennujaam, lisaks moodustatakse AS Eesti Loots baasil uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo.

Möödunud aastal teenisid riigile kuuluvad äriühingud summaarselt 1,55 miljardi euro suuruse käibe juures 128 miljonit eurot kasumit. Riigile kuulub osalus enam kui 30 äriühingus, milles on vara umbes 6 miljardit eurot ja milles töötab kokku umbes 15 000 inimest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: