Tasuta kõrghariduse mõjul odavnes aastaga enim haridus ({{commentsTotal}})

Paljudel riigiasutustel on osad töökohad juba Tartus olemas, kuid enamaks nad võimalust naljalt ei näe.
Paljudel riigiasutustel on osad töökohad juba Tartus olemas, kuid enamaks nad võimalust naljalt ei näe. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Aastataguse ajaga võrreldes on enim odavnenud hariduse ja lasteasutuste teenus. Haridusteenuste hüppelise odavnemise taga on kõrgharidusreform, mis tõi järk-järgult kaasa tasuta kõrgema hariduse.

Tarbijahinnaindeksi juunikuu tabelis seisab hariduse ja lasteasutuste taga aastane hinnalangus 13,8%. Enim mõjutas hinnalangust tasuta kõrgharidus bakalaureuseõppes.

Kõrgharidusreform, mille üheks osaks on ka tasuta kõrgharidus, käivitus kolm aastat tagasi, 2013. aasta sügisest, mil bakalaureuseõppe esimesele kursusele astunud said seda teha tasuta. Need, kelle koolitee kõrgkoolis oli alanud varem tasulises õppes, pidid ka jätkama tasulises õppes kuni õpingute lõpuni.

Järk-järguline üleminek kolm aastat kestvale tasuta bakalaureuseõppele jõuab lõpuni tänavu septembriks, mil ainepunktide eest jäävad maksma vaid üle nominaalaja õppivad bakalaureusetundengid. Seega alates sellest sügisest õpivad bakalaureuseõppes kõik nominaalaja tudengid esimest korda täiesti tasuta.

Kui vaadelda üksnes tasulise kõrghariduse osa, siis oli see tänavu juunis võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil kõrgharidusreform ei olnud veel käivitunud, odavnenud kokku 80%. Kuivõrd aga lasteaiateenus ja tasulised kursused on vahepeal kallinenud, on haridusteenuse valdkond tervikuna odavnenud kolme aastaga kokku 41%.



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: