Valitsus arutas Ossinovski nõudmisel maanteeameti kärpeid ({{commentsTotal}})

{{1467876929000 | amCalendar}}
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Autor/allikas: ERR

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstatas neljapäeval valitsuse kabinetiistungil küsimuse, kas maanteeametil oli õigus valitsuse teadmata lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades.

Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas tulevases regioonikeskuses - Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest ka Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist muudatus ei puuduta.

Ossinovski ütles istungi vaheajal ERR-i uudisteportaalile, et kindlasti on mingeid ümberkorraldusi võimalik maanteeametis teha, aga seda peaks süsteemsemalt arutama koos laiema riigianalüüsi plaaniga, mille rahandusministeerium riigihalduse ministri Arto Aasa eestvedamisel tegi.

"Kindlasti ei ole kõige mõistlikum viis seda teha niimoodi, et riigihalduse ministri eestvedamisel vastavalt koalitsioonileppele arutatakse seda, kuidas tagada paremad riiklikud teenused maakondades ja samal ajal tehakse majandusministri haldusalas täiesti vastupidiseid otsuseid, kuidas maakondadest avalikku teenust kokku tõmmata. See kindlasti ei ole kooskõlas valitsuse prioriteediga ääremaastumist pidurdada," lausus Ossinovski.

Ossinovski sõnul tekitas tema jaoks kõige rohkem küsimusi sõidueksamite tegemise tsentraliseerimine kuude linna Eestis. "Piltlikult öeldes Võrus eksami sooritanu ei oska Tartus sõita, siis samal ajal tahaks küsida, et kuidas siis Narvast eksami tegemise ära viimine Rakverre kuidagi selles argumendis pädeb. Narva on ju suurem linn kui Rakvere," küsis Ossinovski.

"Mina ootan maanteeameti peadirektorilt ka selgitusi selle sõidueksamite tegemise tsentraliseerimise osas. See esmapilgul tundub küll ikka kaunis jabur," lisas ta.

"Tundub, et mingisugused otsused on ära tehtud enne, kui neid on sisuliselt arutatud," oli minister kriitiline.

Pärastlõunal tuleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk valitsuskabinetti muudatusi selgitama.

Ossinovski sõnul võiks teema aruteluga edasi minna augustis, kui riigihalduse minister Arto Aas puhkuselt naaseb.

Maanteeamet on majandusminister Kristen Michali (Reformierakond) haldusalas. Michal ütles ERR-i uudisteportaalile, et kõik maanteeameti esindused ja bürood jäävad sinna, kus nad olid ja mõned lühema lahtiolekuajaga.

Minister märkis, et lisaks letiteenustele esindustes on maanteeamet pakkumas ka teenust nõudmisel. "Näiteks kui ettevõtjatel on rohkem tehnikat tulemas, lepitakse kokku ja ameti esindaja sõidab kohale, et teenust osutada. Samamoodi, kui eksamineeritavaid on rohkem - näiteks kaitseväelased, maanteeamet läheb kohale ja eksamineerib. Või kutsekoolis on rasketehnika eksam, samuti tuleb maanteeamet kokkuleppel kohale ja eksam saab tehtud," selgitas Michal.

Maanteeameti teade nii teeninduspunktide kui sõidueksami tegemise kohtade tsentraliseerimisest ei ole Põlva maavanema Igor Taro (IRL) hinnangul kooskõlas riigireformi suure plaaniga, mis näeb ette asutuste viimist maapiirkondadesse.

IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Kalle Muuli teatas neljapäeval Facebookis, et maanteeameti otsus lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades on riigireformi üle irvitamine.

„IRL-i saadikurühm oli selle plaani vastu juba kevadel, aga nüüd tutvustas maanteeamet rahvale juba otsustatud asjana ümberkorraldusi, mida valitsus pole heaks kiitnud. Mina ei hääleta ühegi riigireformi seaduseelnõu poolt enne, kui need maanteeameti ümberkorraldused on tühistatud, ja ma loodan, et sama meelt on riigikogus kogu meie saadikurühm,” teatas Muuli.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: