Valitsus arutas Ossinovski nõudmisel maanteeameti kärpeid ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski Autor/allikas: ERR
{{1467876929000 | amCalendar}}

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstatas neljapäeval valitsuse kabinetiistungil küsimuse, kas maanteeametil oli õigus valitsuse teadmata lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades.

Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas tulevases regioonikeskuses - Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest ka Kärdlas ja Kuressaares. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist muudatus ei puuduta.

Ossinovski ütles istungi vaheajal ERR-i uudisteportaalile, et kindlasti on mingeid ümberkorraldusi võimalik maanteeametis teha, aga seda peaks süsteemsemalt arutama koos laiema riigianalüüsi plaaniga, mille rahandusministeerium riigihalduse ministri Arto Aasa eestvedamisel tegi.

"Kindlasti ei ole kõige mõistlikum viis seda teha niimoodi, et riigihalduse ministri eestvedamisel vastavalt koalitsioonileppele arutatakse seda, kuidas tagada paremad riiklikud teenused maakondades ja samal ajal tehakse majandusministri haldusalas täiesti vastupidiseid otsuseid, kuidas maakondadest avalikku teenust kokku tõmmata. See kindlasti ei ole kooskõlas valitsuse prioriteediga ääremaastumist pidurdada," lausus Ossinovski.

Ossinovski sõnul tekitas tema jaoks kõige rohkem küsimusi sõidueksamite tegemise tsentraliseerimine kuude linna Eestis. "Piltlikult öeldes Võrus eksami sooritanu ei oska Tartus sõita, siis samal ajal tahaks küsida, et kuidas siis Narvast eksami tegemise ära viimine Rakverre kuidagi selles argumendis pädeb. Narva on ju suurem linn kui Rakvere," küsis Ossinovski.

"Mina ootan maanteeameti peadirektorilt ka selgitusi selle sõidueksamite tegemise tsentraliseerimise osas. See esmapilgul tundub küll ikka kaunis jabur," lisas ta.

"Tundub, et mingisugused otsused on ära tehtud enne, kui neid on sisuliselt arutatud," oli minister kriitiline.

Pärastlõunal tuleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk valitsuskabinetti muudatusi selgitama.

Ossinovski sõnul võiks teema aruteluga edasi minna augustis, kui riigihalduse minister Arto Aas puhkuselt naaseb.

Maanteeamet on majandusminister Kristen Michali (Reformierakond) haldusalas. Michal ütles ERR-i uudisteportaalile, et kõik maanteeameti esindused ja bürood jäävad sinna, kus nad olid ja mõned lühema lahtiolekuajaga.

Minister märkis, et lisaks letiteenustele esindustes on maanteeamet pakkumas ka teenust nõudmisel. "Näiteks kui ettevõtjatel on rohkem tehnikat tulemas, lepitakse kokku ja ameti esindaja sõidab kohale, et teenust osutada. Samamoodi, kui eksamineeritavaid on rohkem - näiteks kaitseväelased, maanteeamet läheb kohale ja eksamineerib. Või kutsekoolis on rasketehnika eksam, samuti tuleb maanteeamet kokkuleppel kohale ja eksam saab tehtud," selgitas Michal.

Maanteeameti teade nii teeninduspunktide kui sõidueksami tegemise kohtade tsentraliseerimisest ei ole Põlva maavanema Igor Taro (IRL) hinnangul kooskõlas riigireformi suure plaaniga, mis näeb ette asutuste viimist maapiirkondadesse.

IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Kalle Muuli teatas neljapäeval Facebookis, et maanteeameti otsus lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades on riigireformi üle irvitamine.

„IRL-i saadikurühm oli selle plaani vastu juba kevadel, aga nüüd tutvustas maanteeamet rahvale juba otsustatud asjana ümberkorraldusi, mida valitsus pole heaks kiitnud. Mina ei hääleta ühegi riigireformi seaduseelnõu poolt enne, kui need maanteeameti ümberkorraldused on tühistatud, ja ma loodan, et sama meelt on riigikogus kogu meie saadikurühm,” teatas Muuli.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema