VKG taaskäivitab kaks tehast ja võtab 350 inimest taas tööle ({{commentsTotal}})

{{1467875966000 | amCalendar}}

Viru Keemia Grupp (VKG) taaskäivitab kaks Kiviter-tehnoloogial töötavat põlevkiviõli vabrikut, mille tegevus oli rekordiliselt madala naftahinna tõttu jooksva aasta algusest konserveeritud. Kontserni meeskonda kutsutakse tagasi ligikaudu 350 inimest.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et konserveeritud vabrikute taaskäivitamine on põhjalikult kaalutletud otsus, mis toetub kontserni sisemistele finantsarvutustele ning valitsuse poolt näidatud reaalsetele sammudele luua paindlik maksusüsteem, mis võtab arvesse muutlikku nafta maailmaturu hinda.

"Loodame, et sektori ettevõtete ning riigi vaheline konstruktiivne dialoog jätkub ning et selle tulemusena luuakse uus toimiv maksusüsteem, mis toetab Eesti põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul ja tagab riigile pikaajalise maksutulu," lausus ta. 

"Tagasihoidliku optimismi annab äritegevuste planeerimisel ka maailma kütusteturu jätkuv aeglane paranemistrend. Konserveeritud vabrikute taaskäivitamine kajastub positiivselt kontserni töötajaskonna arvus, mis suureneb ligikaudu 350 töökoha võrra. Eelkõige pakume tööd meie endistele töötajatele, kellest paljudega on tänaseks eelkokkulepped juba olemas," sõnas Asmann. 

Töötajate värbamisel jälgib ametiühing, et need saaksid tööle vähemalt samasugustel või soodsamatel tingimustel kui enne koondamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie ettevõttes on töökogemused väga olulised. Loodan, et tööle võetakse ikka need inimesed, keda koondati, ja tööandja peab oma lubadust, sest koondamiste ajal sõlmisime tütarettevõtetega vastavad lepingud,
et tööle tagasi saavad esmajärjekorras endised töötajad," selgitas Keemikute ametiühingu juhatuse esimees Julia Leontjeva.

Taaskäivitamiseks vajalikke ettevalmistustöid ning kõikide süsteemide põhjalikku kontrolli on juba alustatud. Vabrikute töö stabiilse täisvõimsuse loodab ettevõte saavutada septembri alguseks. Vajadusel täidetakse vabad ametikohad ka avaliku konkursi korras.

Viru Keemia Grupi aastane panus Eesti riigi eelarvesse on 35 miljonit eurot. Õlivabrikute käivitamise järel peaks Ida-Virumaa töötus vähenema enam kui poole protsendi võrra.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema