Bloomberg: Balti riigid on nagu kunagine Lääne-Berliin ({{commentsTotal}})

Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal.
Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Käesoleval nädalal kiidab NATO heaks pataljoni suuruste lisaüksuste saatmise Balti riikidesse ja Poola. Sellest hoolimata pole paigutatavad üksused võrreldavad piirkonnas paiknevate Venemaa relvajõudude suurusega, eksperdid aga rõhutavad, et praeguse NATO sammu eesmärgiks ei saagi olla Baltikumis täieliku sõjalise pariteedi saavutamine.

Bloombergi pikas artiklis märgitakse, et Balti riikide eraldatus ülejäänud alliansist on teinud neist suurendatud versiooni külma sõja aegsest Lääne-Berliinist - enamjaolt mere või Venemaa territooriumiga piiratud Balti riike on väga raske efektiivselt sõjaliselt kaitsta, kuid samas on nad alliansi jaoks ka liiga tähtsad, et neid mitte kaitsta.

"NATO poleks saanud sõjaliselt ära hoida stsenaariumi, kus Nõukogude Liit oleks asunud Lääne-Berliini sihikindlalt täie võimsusega vallutama. Samuti ei saa sõjaliselt ära hoida Venemaa katset vallutada Balti riike," selgitas USA asjatundja Thomas Graham, kes oli Balti riikide liitumise ajal Valges Majas kõrgeks nõunikuks.

"Kuid kui Nõukogu Liit oleks alustanud pealtungi Lääne-Berliinile, oleks see tähendanud sõda NATO-ga. Teoorias peaks sama kehtima ka olukorras, kui Venemaa üritab Balti riike vallutada," rõhutas ta.

Allikas: Venemaal on olemas plaanid, kuidas Balti riike rünnata

Samas artiklis kinnitas Venemaa kaitseministeeriumile lähedal seisev allikas, et Moskval on juba olemas sõjalised plaanid Balti riikide ründamiseks. Näiteks võiks Kreml sekkuda vene vähemuse kaitsmise ettekäändel, kuid sellist stsenaariumi pidas allikas siiski väga ebatõenäoliseks.

Endine kõrge USA ametnik Steven Pifer aga juhtis tähelepanu hoopis aktuaalsemale probleemile. "Venemaa tahaks poliitiliselt saavutada seda, et suudetaks õõnestada Balti riikide usku NATO viienda artikli kehtimisse," märkis ta.

Ka paljud teised eksperdid on öelnud, et Venemaal on õnnestunud tekitada julgeoleku puudumise õhkkond ilma reaalsete sõjaliste võitlusteta.

"Putin soovib lõhestada Euroopat, lõhestada NATO-t, ning tal on mitmeid poliitilisi võtteid, kuidas ta nende eesmärkide poole püüdlemist jätkab," nentis endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul. "Tõstes konflikti tõenäosust Balti riikides suurendatakse debatte teistes Euroopa pealinnades ning seal hakatakse küsima, kas see kõik on ikka hea idee meie jaoks," lausus diplomaat.

Toimetaja: Laur Viirand



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: