Bloomberg: Balti riigid on nagu kunagine Lääne-Berliin ({{commentsTotal}})

Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal.
Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Käesoleval nädalal kiidab NATO heaks pataljoni suuruste lisaüksuste saatmise Balti riikidesse ja Poola. Sellest hoolimata pole paigutatavad üksused võrreldavad piirkonnas paiknevate Venemaa relvajõudude suurusega, eksperdid aga rõhutavad, et praeguse NATO sammu eesmärgiks ei saagi olla Baltikumis täieliku sõjalise pariteedi saavutamine.

Bloombergi pikas artiklis märgitakse, et Balti riikide eraldatus ülejäänud alliansist on teinud neist suurendatud versiooni külma sõja aegsest Lääne-Berliinist - enamjaolt mere või Venemaa territooriumiga piiratud Balti riike on väga raske efektiivselt sõjaliselt kaitsta, kuid samas on nad alliansi jaoks ka liiga tähtsad, et neid mitte kaitsta.

"NATO poleks saanud sõjaliselt ära hoida stsenaariumi, kus Nõukogude Liit oleks asunud Lääne-Berliini sihikindlalt täie võimsusega vallutama. Samuti ei saa sõjaliselt ära hoida Venemaa katset vallutada Balti riike," selgitas USA asjatundja Thomas Graham, kes oli Balti riikide liitumise ajal Valges Majas kõrgeks nõunikuks.

"Kuid kui Nõukogu Liit oleks alustanud pealtungi Lääne-Berliinile, oleks see tähendanud sõda NATO-ga. Teoorias peaks sama kehtima ka olukorras, kui Venemaa üritab Balti riike vallutada," rõhutas ta.

Allikas: Venemaal on olemas plaanid, kuidas Balti riike rünnata

Samas artiklis kinnitas Venemaa kaitseministeeriumile lähedal seisev allikas, et Moskval on juba olemas sõjalised plaanid Balti riikide ründamiseks. Näiteks võiks Kreml sekkuda vene vähemuse kaitsmise ettekäändel, kuid sellist stsenaariumi pidas allikas siiski väga ebatõenäoliseks.

Endine kõrge USA ametnik Steven Pifer aga juhtis tähelepanu hoopis aktuaalsemale probleemile. "Venemaa tahaks poliitiliselt saavutada seda, et suudetaks õõnestada Balti riikide usku NATO viienda artikli kehtimisse," märkis ta.

Ka paljud teised eksperdid on öelnud, et Venemaal on õnnestunud tekitada julgeoleku puudumise õhkkond ilma reaalsete sõjaliste võitlusteta.

"Putin soovib lõhestada Euroopat, lõhestada NATO-t, ning tal on mitmeid poliitilisi võtteid, kuidas ta nende eesmärkide poole püüdlemist jätkab," nentis endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul. "Tõstes konflikti tõenäosust Balti riikides suurendatakse debatte teistes Euroopa pealinnades ning seal hakatakse küsima, kas see kõik on ikka hea idee meie jaoks," lausus diplomaat.

Toimetaja: Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: