Bloomberg: Balti riigid on nagu kunagine Lääne-Berliin ({{commentsTotal}})

Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal.
Vaade Berliini müürile Lääne-Berliinist 1984. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Käesoleval nädalal kiidab NATO heaks pataljoni suuruste lisaüksuste saatmise Balti riikidesse ja Poola. Sellest hoolimata pole paigutatavad üksused võrreldavad piirkonnas paiknevate Venemaa relvajõudude suurusega, eksperdid aga rõhutavad, et praeguse NATO sammu eesmärgiks ei saagi olla Baltikumis täieliku sõjalise pariteedi saavutamine.

Bloombergi pikas artiklis märgitakse, et Balti riikide eraldatus ülejäänud alliansist on teinud neist suurendatud versiooni külma sõja aegsest Lääne-Berliinist - enamjaolt mere või Venemaa territooriumiga piiratud Balti riike on väga raske efektiivselt sõjaliselt kaitsta, kuid samas on nad alliansi jaoks ka liiga tähtsad, et neid mitte kaitsta.

"NATO poleks saanud sõjaliselt ära hoida stsenaariumi, kus Nõukogude Liit oleks asunud Lääne-Berliini sihikindlalt täie võimsusega vallutama. Samuti ei saa sõjaliselt ära hoida Venemaa katset vallutada Balti riike," selgitas USA asjatundja Thomas Graham, kes oli Balti riikide liitumise ajal Valges Majas kõrgeks nõunikuks.

"Kuid kui Nõukogu Liit oleks alustanud pealtungi Lääne-Berliinile, oleks see tähendanud sõda NATO-ga. Teoorias peaks sama kehtima ka olukorras, kui Venemaa üritab Balti riike vallutada," rõhutas ta.

Allikas: Venemaal on olemas plaanid, kuidas Balti riike rünnata

Samas artiklis kinnitas Venemaa kaitseministeeriumile lähedal seisev allikas, et Moskval on juba olemas sõjalised plaanid Balti riikide ründamiseks. Näiteks võiks Kreml sekkuda vene vähemuse kaitsmise ettekäändel, kuid sellist stsenaariumi pidas allikas siiski väga ebatõenäoliseks.

Endine kõrge USA ametnik Steven Pifer aga juhtis tähelepanu hoopis aktuaalsemale probleemile. "Venemaa tahaks poliitiliselt saavutada seda, et suudetaks õõnestada Balti riikide usku NATO viienda artikli kehtimisse," märkis ta.

Ka paljud teised eksperdid on öelnud, et Venemaal on õnnestunud tekitada julgeoleku puudumise õhkkond ilma reaalsete sõjaliste võitlusteta.

"Putin soovib lõhestada Euroopat, lõhestada NATO-t, ning tal on mitmeid poliitilisi võtteid, kuidas ta nende eesmärkide poole püüdlemist jätkab," nentis endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul. "Tõstes konflikti tõenäosust Balti riikides suurendatakse debatte teistes Euroopa pealinnades ning seal hakatakse küsima, kas see kõik on ikka hea idee meie jaoks," lausus diplomaat.

Toimetaja: Laur Viirand



Macron võõrustab Putinit Versailles' lossis.

Fotod ja videod: Macron võõrustas Putinit Versailles' lossis

Macron: keemiarelva kasutamine Süürias on punane joon

USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.
Mattise uni on rahulik: ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel

Pühapäeval telekanali CBS saatele "Face the Nation" pika intervjuu andnud kaitseminister James Mattis ütles, et ta ei tea, mida Venemaa tahab, kuid kindel on see, et Moskva ei peaks nägema NATO-s endale ohtu. Venemaaga tuleb Mattise sõnul teha tööd kahel viisil - tuleb suhelda diplomaatiliselt, kuid seal, kus vaja, tuleb ka jõulisi vastusamme astuda.

Kevadtormi lõpurivistus.Kevadtormi lõpurivistus.
Fotod: lõppes seni suurim Kevadtorm

Kaitseväe keskpolügoonil peeti neljapäeval pidulik rivistus, millega loeti kolm nädalat väldanud Kevadtorm lõppenuks.

Uuendatud: 17:55