Toidukorvi maksumus püsib kuuendat aastat samal tasemel ({{commentsTotal}})

Toidukorv.
Toidukorv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ehkki poes käies võib tunduda, et söögiost läheb aasta-aastalt järjest kallimaks, püsib toidukorvi maksumus väikeste kõikumistega tegelikult juba kuuendat aastat samal tasemel. Suuremaid hinnahüppeid üles- ja allapoole on teinud kindlad kaubagrupid, kuid üldist toidukorvi maksumust on nad mõjutanud vähe.

Konjunktuuriinstituudi koostatav toidukorv, mis vastab 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala tegelikele ostudele samade kaupade lõikes, on alates 2011. aastast püsinud kokkuvõttes samas hinnaklassis.

Kui viis aastat tagasi juunis maksis pere nädalane toidukorv keskmiselt 66,95 eurot, siis tänavu juunis maksis see 68,55. 2013.-2014. aastal hüppas toidukorvi maksumus ka pisut üle 70 euro piiri, kuid alates möödunud aastast on see juunis olnud taas allpool 70 euro hinnapiiri.

Kõige kallim kraam toidukorvis on liha, sellele kulub üle veerandi (28%) kogu toidukorvi maksumusest.

Ehkki toidukorvi maksumus sesoonselt kõigub, võimaldab see siiski teha üldise maksumuse püsivuse kohta järeldusi - toidukorvi hind on püsinud tõusvate palkade kõrval pea muutumatuna.

Kui 2011. aastal teenis eestlane töötasu keskmiselt 839 eurot kuus (bruto), siis tänavu I kvartalis oli keskmine brutotöötasu 1091 eurot. Seega on töötasu kasvanud sama ajaga 30%, mil ostukorv samas suurusjärgus on püsinud. Seega peaks toidupoes käies tunduma hoopis, et toiduostud on odavamaks jäänud, sest sissetulekud on kasvanud.

Alkohol moonutab pilti

Seda tegelikkuse ja tunnetuse vahelist paradoksi võib osaliselt selgitada alkoholiga: see näidisostukorvi ei kuulu.

Kuivõrd Eesti elanikud tarbivad jätkuvalt 10,3 liitrit absoluutalkoholi aastas (2015. aasta seisuga), mis on küll 1,7 liitrit vähem kui 2011. aastal, või see olla põhjus, miks ostukorvi hinna püsimine ja odavnemine töötasu suhtes märkamata jääb.

Nimelt on alkoholi hind teinud eeskätt alkoholiaktsiisi tõusu mõjul samaväärse hüppe sissetulekute kasvuga: viina hind kerkis möödunud aasta lõpuks alates 2011. aastast 30% ja lahja õlle hind 24%. Tänavu tõusnud alkoholiaktsiis korrigeerib neid hinnatõuse veelgi ülespoole. 

 



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: