Toidukorvi maksumus püsib kuuendat aastat samal tasemel ({{commentsTotal}})

Toidukorv.
Toidukorv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ehkki poes käies võib tunduda, et söögiost läheb aasta-aastalt järjest kallimaks, püsib toidukorvi maksumus väikeste kõikumistega tegelikult juba kuuendat aastat samal tasemel. Suuremaid hinnahüppeid üles- ja allapoole on teinud kindlad kaubagrupid, kuid üldist toidukorvi maksumust on nad mõjutanud vähe.

Konjunktuuriinstituudi koostatav toidukorv, mis vastab 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala tegelikele ostudele samade kaupade lõikes, on alates 2011. aastast püsinud kokkuvõttes samas hinnaklassis.

Kui viis aastat tagasi juunis maksis pere nädalane toidukorv keskmiselt 66,95 eurot, siis tänavu juunis maksis see 68,55. 2013.-2014. aastal hüppas toidukorvi maksumus ka pisut üle 70 euro piiri, kuid alates möödunud aastast on see juunis olnud taas allpool 70 euro hinnapiiri.

Kõige kallim kraam toidukorvis on liha, sellele kulub üle veerandi (28%) kogu toidukorvi maksumusest.

Ehkki toidukorvi maksumus sesoonselt kõigub, võimaldab see siiski teha üldise maksumuse püsivuse kohta järeldusi - toidukorvi hind on püsinud tõusvate palkade kõrval pea muutumatuna.

Kui 2011. aastal teenis eestlane töötasu keskmiselt 839 eurot kuus (bruto), siis tänavu I kvartalis oli keskmine brutotöötasu 1091 eurot. Seega on töötasu kasvanud sama ajaga 30%, mil ostukorv samas suurusjärgus on püsinud. Seega peaks toidupoes käies tunduma hoopis, et toiduostud on odavamaks jäänud, sest sissetulekud on kasvanud.

Alkohol moonutab pilti

Seda tegelikkuse ja tunnetuse vahelist paradoksi võib osaliselt selgitada alkoholiga: see näidisostukorvi ei kuulu.

Kuivõrd Eesti elanikud tarbivad jätkuvalt 10,3 liitrit absoluutalkoholi aastas (2015. aasta seisuga), mis on küll 1,7 liitrit vähem kui 2011. aastal, või see olla põhjus, miks ostukorvi hinna püsimine ja odavnemine töötasu suhtes märkamata jääb.

Nimelt on alkoholi hind teinud eeskätt alkoholiaktsiisi tõusu mõjul samaväärse hüppe sissetulekute kasvuga: viina hind kerkis möödunud aasta lõpuks alates 2011. aastast 30% ja lahja õlle hind 24%. Tänavu tõusnud alkoholiaktsiis korrigeerib neid hinnatõuse veelgi ülespoole. 

 



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: