Valitsus vaidleb osaluspoliitikas riigikogulaste ja sponsorluse üle ({{commentsTotal}})

{{1467887945000 | amCalendar}}

Rahandusminister Sven Sester ütles, et valitsuse kabinetinõupidamisel saavutati konsensus osaluspoliitika valge raamat üldosas ära kinnitada, ent tulla sügisel tagasi riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juurde, eriarvamused on tema sõnul ka sponsorluse küsimuses.

"Me võtame [vaidlust riigikogulaste kuulumise üle nõukogudesse] selles kontekstis konstruktiivselt. Meil on olnud erinevad arvamused. Nentisime seda, et kui on erinevad arvamused, siis tuleb kuidagi ka edasi minna. Me sellega tegutseme, nentisime, et tuleme sügisel selle teema juurde tagasi – valge raamatu praegusel hetkel kinnitame ära kõikide muude punktide osas; sponsorlusega olid ka väikesed eriarvamused," ütles Sester valitsuse pressikonverentsil.

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juures, et nõukogu liikmed peavad olema kompetentsed ning tagama ettevõtte efektiivse juhtimise. Sester märkis aga, et kuigi riigikogu liikmed ei muutu parlamendisaadikuks saades olemuslikult rumalaks või ebakompetentseks, tuleks riigikogulaste kuulumist riigifirmade nõukogudesse piirata võimude lahususe tõttu – riigikogu nimetab ametisse ministri, aga kui minister omakorda määrab riigikogu liikme nõukogusse, on see võimalik huvide konflikt, ütles Sester.

Osaluspoliitika valgest raamatust, mida neljapäeval valitsus kabinetinõupidamisel arutab, selgub, et rahandusministeeriumi hinnangul riigikogulased parlamendiliikmed olla ei tohiks. "Seeläbi tagatakse võimude lahususe printsiibi järgmine, kus täitevvõimu esindajad vastutavad igapäevaselt riiklike eesmärkide saavutamise eest ning seadusandliku võimu esindajad teostavad nende üle parlamentaarset kontrolli," seisab raamatus.

Teistele poliitikutele rahandusministeerium aga piiranguid ei seaks, kuna see pole vastuolus seadustega ning seetõttu pole ainult teoreetilise partepoliitilise riski tõttu neid välistada põhjust. "Seda eriti sõltumatu nimetamiskomitee loomise kontekstis, mis tagab nõukogu liikmete pädevuse," märkis ministeerium.

Sponsorluse osas märkis rahandusministeerium valges raamatus, et sponsorlus tuleks riigi äriühingutel täiesti ära keelata, kuna toetuste maksmine on väga subjektiivne ning selle kasu firma äritegevusele poole võimalik hinnata.

"Riik osaleb reeglina ühingutes, mille üleanne on toodete ja teenuste pakkumine avalikes huvides, millega kaasneb eelarvevahendite kasutamine. Seega oleks taolisel juhtudel sponsorlusega teglemeine riigieelarveliste vahendite mittesihtotstarbeline kasutamine," märkis ministeerium.

Mõistlik pole sponsorlus ministeeriumi hinnangul aga ka siis, kui need ei saa toetust ja teenivad ise kasumit. "[Sellisel juhul on] sponsorluse subjektiivsuse ja otsese kasu mõõtmise võimatuse tõttu otstarbekam vahendid dividendidena välja võtta ja neid kasutada riigieelarve kaudu prioriteetsete valdkondade rahastamiseks," seisab valges raamatus.

Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika valge raamat on koostatud rahandusministeeriumi kokku kutsutud töögrupi loodud rohelise raamatu baasil. Kui roheline raamat sisaldas üldisemaid poliitilisi eesmärke, siis valges raamatus on juba toodud konkreetsemad ettepanekud tegevuste läbi viimiseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: