Häirekeskus abikutsumiseks mobiilirakendust ei plaani ({{commentsTotal}})

Politsei- ja kiirabiautod.
Politsei- ja kiirabiautod. Autor/allikas: ERR

Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva kinnitusel abikutsumiseks mobiilirakendust luua ei plaanita, kõige efektiivsem vahend hädaolukorras on ikkagi telefonikõne.

ERR.ee uuris häirekeskuse peadirektor Janek Laevalt, kas lisaks helistamisele oleks tulevikus võimalik kasutada abikutsumiseks ka näiteks mobiilirakendust, kuivõrd alati ei ole ohuolukorras turvaline helistada või on inimesel muud takistused rääkimiseks.

Laev teatas, et mobiilirakendust plaanis ei ole, aga täielikult välistada ta seda ei soovinud. Hetkel ei näe ta sellel siiski selget eesmärki, sest kahtleb, et inimesed seda kasutama hakkaksid. Samuti tõstatab mobiilirakenduse kasutamine abi kutsumiseks mitu turvariski ja kriitilistes oludes kasutaja seisukohalt ei ole see tema hinnangul mugav.

"Me oleme kaalunud seda, meil on olnud ajurünnakud ja oleme läinud praegu asukoha tuvastamisel hoopis teist teed. Asukoht koordinaatidena tekib meie kaartidele helistaja käitumisharjumustest sõltumata. Ehk inimene, olles harjunud tegema 112 kõnet Eestis, siis vajutades 112, teeb telefon tema eest kõik ära ehk edastab asukohainfo. See muudab abikutsumise lihtsamaks ja teenuse töökindluse kõrgemaks," väitis Laev.

Laev rääkis, et Soomes viiest miljonist elanikust on häirekeskuse app-i alla laadinud umbes 600 000 inimest.

"Praegu me oleme küll seisukohal, et telefoni teel suhtlemine on ohu hindamiseks üks kõige turvalisemaid kanaleid," sõnas ta.

Janek Laev soovis rõhutada, et kuigi numbrile 110 valitud kõned suunatakse kõik häirekeskusesse, on Eestis kasutusel ikkagi ühtne hädaabinumber 112 nii kiirabi, tuletõrje kui politsei kutsumiseks.

Abi saab kutsuda ka SMS-i teel, mille kasutamiseks tuleb kasutajakonto luua ja mida kasutavad peamiselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. Laev tunnistas, et siiski on SMS-i võimalik saata ka ilma kasutajakontota. "Seda käsitletakse erandjuhtumina ja menetletakse esimesel võimalusel, kuid tuleb ette nii olukordi, kus edastatud hädaabisõnum saadakse kohe kätte ja reageeritakse ka kohe, kui kindlasti esineb ka olukordi, kus see nii ei toimu. Kuna SMS-teate menetlemisel võtab aega sõnumi teel infovahetus ohuhinnangu andmiseks, siis on oluline, et kõik inimesed, kes saavad häirekeskusega rääkida, meile siiski helistaksid," toonitas Laev.

Häirekeskuse üldmeilile saabus 2016. aastal 6 niisugust infoteadet, mille häirekeskus on edastanud lahendamiseks politseile.

2016. aastal edastati häirekeskusele 22 niisugust hädaabi SMS-i, kuhu oli vaja kiiresti saata välja politsei, pääste või kiirabi. SMS-ide saatjateks on põhiliselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. 2015. aastal oli vastav arv 44.

Juhul, kui telefoni kasutada ei saa, on praegu võimalik saata e-kiri aadressil 112@112.ee. Kas aga tulevikus võiks olla politsei, kiirabi või päästeameti kodulehtedel eelregistreerimist mitte nõudev lahter, kustkaudu saab koheselt abi kutsuda ja mille kaudu saaks koheselt ka tagasisidet?

"Täna seda ei ole, aga kindlasti me e-teenuseid arendades seda lõplikult ei välista ka. Ühest küljest kõlab hästi loogiliselt. aga teisest küljest, kui me neid teenuseid arendame, siis me peame mõtlema ennekõike kahele olulisele aspektile - turbeaspekt ja see, millist mõju see avaldab pääste, kiirabi ja politsei teeinustele. Vajaliku abi kohene väljasaatmine eeldab kiiret infovahetust ja ohtude hindamist. Me ei saa olla kindlad, et e-kirja teel tulnud abipalve korral meile täiendavat infot kiiresti edastatakse," ütles Laev.

Hetkel on häirekeskusel Laeva sõnul käsil kaks prioriteetset arendust - infosüsteemide ühendamine ja sõidukitest automaatne hädaabiteate edastamissüsteem eCall.

"Meil on hetkel veel probleem, et kui inimene meile helistab, siis täna veel tuleb info sisestada helistajalt saadud info kahte erinevasse süsteemi. Üks on päästeinfosüsteem, kuhu lähevad pääste ja kiirabi väljakutsed ja teine politsei infosüsteem, kuhu sisestatakse politsei väljakutsed. See on dubleerimine nii inimtööjõu kui ka infotehnoloogia seisukohalt. Seda me oleme nüüd lõpetamas ja suur arendustööd on septembris lõppemas. Selle tulemuseks on üks terviklik infosüsteem, kuhu päästekorraldaja, saades inimeselt hädaabiteate, paneb kogu informatsiooni, ja see liigub kiirabi, päästeameti ja politseini," rääkis Laev.

Järgmine suur projekt on häirekeskusel eCall süsteemi väljaarendamine. Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt õnnetusse sattunud sõiduki sees olevate anduritega. Teade liiklusõnnetusest jõuab häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa.

Laev ei osanud veel öelda, kui uutele või vanadele autodele süsteemi peale panna saab.

"See on kindel, et autotootjad mingist hetkest varustavad kogu uue toodangu kohustuslikus korras eCalliga," lausus ta.

Kuidas järelturuga ja nende sõidukitega, mis täna juba inimeste kasutuses on, käitutakse, ei osanud ta öelda.

Samas on Laeva sõnul ka Eestis juba liikluses selliseid uusi sõidukeid, kus see süsteem on peal, aga häirekeskus veel süsteemiga ühendatud ei ole. Euroopa parlamendi otsuse kohaselt tuleb eCall-teenus Euroopa Liidus, sh Eestis kasutusele võtta alates 1. oktoobrist 2017.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: