Häirekeskus abikutsumiseks mobiilirakendust ei plaani ({{commentsTotal}})

Politsei- ja kiirabiautod.
Politsei- ja kiirabiautod. Autor/allikas: ERR

Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva kinnitusel abikutsumiseks mobiilirakendust luua ei plaanita, kõige efektiivsem vahend hädaolukorras on ikkagi telefonikõne.

ERR.ee uuris häirekeskuse peadirektor Janek Laevalt, kas lisaks helistamisele oleks tulevikus võimalik kasutada abikutsumiseks ka näiteks mobiilirakendust, kuivõrd alati ei ole ohuolukorras turvaline helistada või on inimesel muud takistused rääkimiseks.

Laev teatas, et mobiilirakendust plaanis ei ole, aga täielikult välistada ta seda ei soovinud. Hetkel ei näe ta sellel siiski selget eesmärki, sest kahtleb, et inimesed seda kasutama hakkaksid. Samuti tõstatab mobiilirakenduse kasutamine abi kutsumiseks mitu turvariski ja kriitilistes oludes kasutaja seisukohalt ei ole see tema hinnangul mugav.

"Me oleme kaalunud seda, meil on olnud ajurünnakud ja oleme läinud praegu asukoha tuvastamisel hoopis teist teed. Asukoht koordinaatidena tekib meie kaartidele helistaja käitumisharjumustest sõltumata. Ehk inimene, olles harjunud tegema 112 kõnet Eestis, siis vajutades 112, teeb telefon tema eest kõik ära ehk edastab asukohainfo. See muudab abikutsumise lihtsamaks ja teenuse töökindluse kõrgemaks," väitis Laev.

Laev rääkis, et Soomes viiest miljonist elanikust on häirekeskuse app-i alla laadinud umbes 600 000 inimest.

"Praegu me oleme küll seisukohal, et telefoni teel suhtlemine on ohu hindamiseks üks kõige turvalisemaid kanaleid," sõnas ta.

Janek Laev soovis rõhutada, et kuigi numbrile 110 valitud kõned suunatakse kõik häirekeskusesse, on Eestis kasutusel ikkagi ühtne hädaabinumber 112 nii kiirabi, tuletõrje kui politsei kutsumiseks.

Abi saab kutsuda ka SMS-i teel, mille kasutamiseks tuleb kasutajakonto luua ja mida kasutavad peamiselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. Laev tunnistas, et siiski on SMS-i võimalik saata ka ilma kasutajakontota. "Seda käsitletakse erandjuhtumina ja menetletakse esimesel võimalusel, kuid tuleb ette nii olukordi, kus edastatud hädaabisõnum saadakse kohe kätte ja reageeritakse ka kohe, kui kindlasti esineb ka olukordi, kus see nii ei toimu. Kuna SMS-teate menetlemisel võtab aega sõnumi teel infovahetus ohuhinnangu andmiseks, siis on oluline, et kõik inimesed, kes saavad häirekeskusega rääkida, meile siiski helistaksid," toonitas Laev.

Häirekeskuse üldmeilile saabus 2016. aastal 6 niisugust infoteadet, mille häirekeskus on edastanud lahendamiseks politseile.

2016. aastal edastati häirekeskusele 22 niisugust hädaabi SMS-i, kuhu oli vaja kiiresti saata välja politsei, pääste või kiirabi. SMS-ide saatjateks on põhiliselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. 2015. aastal oli vastav arv 44.

Juhul, kui telefoni kasutada ei saa, on praegu võimalik saata e-kiri aadressil 112@112.ee. Kas aga tulevikus võiks olla politsei, kiirabi või päästeameti kodulehtedel eelregistreerimist mitte nõudev lahter, kustkaudu saab koheselt abi kutsuda ja mille kaudu saaks koheselt ka tagasisidet?

"Täna seda ei ole, aga kindlasti me e-teenuseid arendades seda lõplikult ei välista ka. Ühest küljest kõlab hästi loogiliselt. aga teisest küljest, kui me neid teenuseid arendame, siis me peame mõtlema ennekõike kahele olulisele aspektile - turbeaspekt ja see, millist mõju see avaldab pääste, kiirabi ja politsei teeinustele. Vajaliku abi kohene väljasaatmine eeldab kiiret infovahetust ja ohtude hindamist. Me ei saa olla kindlad, et e-kirja teel tulnud abipalve korral meile täiendavat infot kiiresti edastatakse," ütles Laev.

Hetkel on häirekeskusel Laeva sõnul käsil kaks prioriteetset arendust - infosüsteemide ühendamine ja sõidukitest automaatne hädaabiteate edastamissüsteem eCall.

"Meil on hetkel veel probleem, et kui inimene meile helistab, siis täna veel tuleb info sisestada helistajalt saadud info kahte erinevasse süsteemi. Üks on päästeinfosüsteem, kuhu lähevad pääste ja kiirabi väljakutsed ja teine politsei infosüsteem, kuhu sisestatakse politsei väljakutsed. See on dubleerimine nii inimtööjõu kui ka infotehnoloogia seisukohalt. Seda me oleme nüüd lõpetamas ja suur arendustööd on septembris lõppemas. Selle tulemuseks on üks terviklik infosüsteem, kuhu päästekorraldaja, saades inimeselt hädaabiteate, paneb kogu informatsiooni, ja see liigub kiirabi, päästeameti ja politseini," rääkis Laev.

Järgmine suur projekt on häirekeskusel eCall süsteemi väljaarendamine. Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt õnnetusse sattunud sõiduki sees olevate anduritega. Teade liiklusõnnetusest jõuab häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa.

Laev ei osanud veel öelda, kui uutele või vanadele autodele süsteemi peale panna saab.

"See on kindel, et autotootjad mingist hetkest varustavad kogu uue toodangu kohustuslikus korras eCalliga," lausus ta.

Kuidas järelturuga ja nende sõidukitega, mis täna juba inimeste kasutuses on, käitutakse, ei osanud ta öelda.

Samas on Laeva sõnul ka Eestis juba liikluses selliseid uusi sõidukeid, kus see süsteem on peal, aga häirekeskus veel süsteemiga ühendatud ei ole. Euroopa parlamendi otsuse kohaselt tuleb eCall-teenus Euroopa Liidus, sh Eestis kasutusele võtta alates 1. oktoobrist 2017.

Toimetaja: Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema