Norra võimud sulgesid Finnmargi vastuvõtukeskuse, sest Venemaalt migrante enam ei saabu ({{commentsTotal}})

Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal.
Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Norra võimud otsustasid sulgeda Finnmargi maakonnas Kirkenesi linnas asuva vastuvõtukeskuse, sest viimasel ajal pole Venemaa poolelt enam varjupaigataotlejaid saabunud.

600 inimese majutamiseks mõeldud keskus rajati eelmisel aastal, kui Venemaa kaudu hakkas Norra põhjaossa saabuma massiliselt kolmandatest riikidest pärit varjupaigataotlejaid, vahendas The Local.

"Me sulgeme selle keskuse, sest pärast eelmise aasta novembrit pole sinna enam varjupaigataotlejaid saabunud," selgitas Norra migratsiooniameti (UDI) pressiesindaja Christine Wilberg.

Eelmisel aastal saabus Venemaalt Norrasse mööda nn Artktika marsruudi rohkem kui 5000 migranti. Pärast seda, kui detsembri alguses saadeti Storskogi piiripunkti politsei lisajõude, lõppes inimeste saabumine peaaegu päevapealt.

Suurem osa tulijatest oli pärit Afganistanist, Süüriast, Iraagist ja Iraanist. Kusjuures inimesed saabusid Norra piirile jalgratastel, sest Vene võimud ei luba piiri ületada jalgsi, Norra aga esitab transpordivahendiga saabunud migrantide puhul sõidukijuhile süüdistuse inimsmugeldamises. Seetõttu tekkis Norra piiripunkti üsna kiirelt ka suur hüljatud jalgrataste "surnuaed".

Kokku esitati Norra võimudele eelmisel aastal 31 145 varjupaigataotlust, umbes 20 000 taotlust rohkem kui 2014. aastal. Migratsiooniamet prognoosis esialgu, et käesoleval aastal on saabujaid 60 000, kuid praegu prognoosi märgatavalt kärbitud. Näiteks aasta esimeses kvartalis saabus Norrasse "ainult" 1185 varjupaigataotlejat, et 95% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kusjuures nii vähe saabujaid pole olnud pärast 1997. aastat.

Juuni lõpus kirjutas ka Soome rahvusringhääling, et varjupaigataotlejate saabumine üle idapiiri on lausa lõppenud. Viimased varjupaigataotlejad tulid Venemaa kaudu Soome Lapimaale aprilli alguses.

Nii Norra kui ka Soome meedias on peetud varjupaigataotlejate saabumist Venemaa kaudu üsnagi omapäraseks nähtuseks, sest sellega on kaasnenud mitmeid kummalisi detaile. Näiteks lõppes inimeste saabumine sama ootamatult kui see ka omal ajal algas. Lisaks on teada, et paljud kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Soome või Norrasse pürgisid, olid varem lausa aastaid Venemaal elanud. Ka tekitas segadust Vene võimude tegevus ja mõned asjatundjad isegi väitsid, et Venemaa üritab vastasseisus lääneriikidega demonstreerida nn migratsioonirelva ehk võimekust suunata oma territooriumi kaudu migratsioonivoogu oma naaberriikidesse.

Teemaga seoses käisid Venemaal läbirääkimisi pidamas mitmed Soome kõrged võimuesindajad, nende seas ka peaminister Juha Sipilä ja president Sauli Niinistö.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema