Norra võimud sulgesid Finnmargi vastuvõtukeskuse, sest Venemaalt migrante enam ei saabu ({{commentsTotal}})

Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal.
Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Norra võimud otsustasid sulgeda Finnmargi maakonnas Kirkenesi linnas asuva vastuvõtukeskuse, sest viimasel ajal pole Venemaa poolelt enam varjupaigataotlejaid saabunud.

600 inimese majutamiseks mõeldud keskus rajati eelmisel aastal, kui Venemaa kaudu hakkas Norra põhjaossa saabuma massiliselt kolmandatest riikidest pärit varjupaigataotlejaid, vahendas The Local.

"Me sulgeme selle keskuse, sest pärast eelmise aasta novembrit pole sinna enam varjupaigataotlejaid saabunud," selgitas Norra migratsiooniameti (UDI) pressiesindaja Christine Wilberg.

Eelmisel aastal saabus Venemaalt Norrasse mööda nn Artktika marsruudi rohkem kui 5000 migranti. Pärast seda, kui detsembri alguses saadeti Storskogi piiripunkti politsei lisajõude, lõppes inimeste saabumine peaaegu päevapealt.

Suurem osa tulijatest oli pärit Afganistanist, Süüriast, Iraagist ja Iraanist. Kusjuures inimesed saabusid Norra piirile jalgratastel, sest Vene võimud ei luba piiri ületada jalgsi, Norra aga esitab transpordivahendiga saabunud migrantide puhul sõidukijuhile süüdistuse inimsmugeldamises. Seetõttu tekkis Norra piiripunkti üsna kiirelt ka suur hüljatud jalgrataste "surnuaed".

Kokku esitati Norra võimudele eelmisel aastal 31 145 varjupaigataotlust, umbes 20 000 taotlust rohkem kui 2014. aastal. Migratsiooniamet prognoosis esialgu, et käesoleval aastal on saabujaid 60 000, kuid praegu prognoosi märgatavalt kärbitud. Näiteks aasta esimeses kvartalis saabus Norrasse "ainult" 1185 varjupaigataotlejat, et 95% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kusjuures nii vähe saabujaid pole olnud pärast 1997. aastat.

Juuni lõpus kirjutas ka Soome rahvusringhääling, et varjupaigataotlejate saabumine üle idapiiri on lausa lõppenud. Viimased varjupaigataotlejad tulid Venemaa kaudu Soome Lapimaale aprilli alguses.

Nii Norra kui ka Soome meedias on peetud varjupaigataotlejate saabumist Venemaa kaudu üsnagi omapäraseks nähtuseks, sest sellega on kaasnenud mitmeid kummalisi detaile. Näiteks lõppes inimeste saabumine sama ootamatult kui see ka omal ajal algas. Lisaks on teada, et paljud kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Soome või Norrasse pürgisid, olid varem lausa aastaid Venemaal elanud. Ka tekitas segadust Vene võimude tegevus ja mõned asjatundjad isegi väitsid, et Venemaa üritab vastasseisus lääneriikidega demonstreerida nn migratsioonirelva ehk võimekust suunata oma territooriumi kaudu migratsioonivoogu oma naaberriikidesse.

Teemaga seoses käisid Venemaal läbirääkimisi pidamas mitmed Soome kõrged võimuesindajad, nende seas ka peaminister Juha Sipilä ja president Sauli Niinistö.

Toimetaja: Laur Viirand



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.