Norra võimud sulgesid Finnmargi vastuvõtukeskuse, sest Venemaalt migrante enam ei saabu ({{commentsTotal}})

Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal.
Migrantide poolt kasutatud jalgrattad Storskogi piiripunktis 2015. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Norra võimud otsustasid sulgeda Finnmargi maakonnas Kirkenesi linnas asuva vastuvõtukeskuse, sest viimasel ajal pole Venemaa poolelt enam varjupaigataotlejaid saabunud.

600 inimese majutamiseks mõeldud keskus rajati eelmisel aastal, kui Venemaa kaudu hakkas Norra põhjaossa saabuma massiliselt kolmandatest riikidest pärit varjupaigataotlejaid, vahendas The Local.

"Me sulgeme selle keskuse, sest pärast eelmise aasta novembrit pole sinna enam varjupaigataotlejaid saabunud," selgitas Norra migratsiooniameti (UDI) pressiesindaja Christine Wilberg.

Eelmisel aastal saabus Venemaalt Norrasse mööda nn Artktika marsruudi rohkem kui 5000 migranti. Pärast seda, kui detsembri alguses saadeti Storskogi piiripunkti politsei lisajõude, lõppes inimeste saabumine peaaegu päevapealt.

Suurem osa tulijatest oli pärit Afganistanist, Süüriast, Iraagist ja Iraanist. Kusjuures inimesed saabusid Norra piirile jalgratastel, sest Vene võimud ei luba piiri ületada jalgsi, Norra aga esitab transpordivahendiga saabunud migrantide puhul sõidukijuhile süüdistuse inimsmugeldamises. Seetõttu tekkis Norra piiripunkti üsna kiirelt ka suur hüljatud jalgrataste "surnuaed".

Kokku esitati Norra võimudele eelmisel aastal 31 145 varjupaigataotlust, umbes 20 000 taotlust rohkem kui 2014. aastal. Migratsiooniamet prognoosis esialgu, et käesoleval aastal on saabujaid 60 000, kuid praegu prognoosi märgatavalt kärbitud. Näiteks aasta esimeses kvartalis saabus Norrasse "ainult" 1185 varjupaigataotlejat, et 95% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kusjuures nii vähe saabujaid pole olnud pärast 1997. aastat.

Juuni lõpus kirjutas ka Soome rahvusringhääling, et varjupaigataotlejate saabumine üle idapiiri on lausa lõppenud. Viimased varjupaigataotlejad tulid Venemaa kaudu Soome Lapimaale aprilli alguses.

Nii Norra kui ka Soome meedias on peetud varjupaigataotlejate saabumist Venemaa kaudu üsnagi omapäraseks nähtuseks, sest sellega on kaasnenud mitmeid kummalisi detaile. Näiteks lõppes inimeste saabumine sama ootamatult kui see ka omal ajal algas. Lisaks on teada, et paljud kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Soome või Norrasse pürgisid, olid varem lausa aastaid Venemaal elanud. Ka tekitas segadust Vene võimude tegevus ja mõned asjatundjad isegi väitsid, et Venemaa üritab vastasseisus lääneriikidega demonstreerida nn migratsioonirelva ehk võimekust suunata oma territooriumi kaudu migratsioonivoogu oma naaberriikidesse.

Teemaga seoses käisid Venemaal läbirääkimisi pidamas mitmed Soome kõrged võimuesindajad, nende seas ka peaminister Juha Sipilä ja president Sauli Niinistö.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: