Eesti lennujuhid hakkavad koostöös kaitseväega „pimelende” nägema     ({{commentsTotal}})

Kaitseväe Muhumaa radaripost.
Kaitseväe Muhumaa radaripost. Autor/allikas: www.mil.ee

Eesti lennuliiklusteenindus hakkab kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta.

"Erinevalt Soomest ja Rootsist, kus kaitseväe radarite kasutamine tsiviilotstarbeks ei ole lubatud, on Eestis plaanis kasutada transponderiteta lennukite avastamiseks kaitseväe radaritelt pärinevat informatsiooni,” ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe.

Lennuametile teadaolevalt on praegu Lennuliiklusteeninduse AS-i ja kaitseväe vahel käimas koostöö tehniliste lahenduste loomiseks, mille tulemusena hakkab kaitseväe radarite info jõudma ka lennuliiklusteeninduse infotöötlussüsteemi. Praegu toimub Vallimäe sõnul lennuohutuse tagamiseks regulaarne teavitusahel, kus kaitsevägi suuliselt annab eelhoiatust Lennuliiklusteeninduse vastutusalas toimuvatest transponderiteta lendudest.

Kolmapäeval teatas Soome uudisteagentuur STT, et Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderiteta lennukeid ja sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist. Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

Venemaa president Vladimir Putin väitis reedel Soomes Kultarantas oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga kohtumise järel antud pressikonverentsil, et NATO riikide lennukeid lendab Läänemere kohal "pimedalt" kaks korda rohkem kui Vene sõjalennukeid. NATO esindajad on öelnud, et nende sõjalennukid ei lenda Euroopas „pimedalt” ning lennuohutus ei piirdu ainult transponderite kasutamisega. "Vene sõjalennukid ei teata tihti oma lennuplaanidest ega suhtle lennujuhtidega," teatas NATO vastuseks STT päringule. Putin ütles Soomes, et ettepanek transporderite kasutamisest võetakse teemaks NATO Varssavi tippkohtumise järel Brüsselis korraldataval alliansi liikmete ja Venemaa kohtumisel.

"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: