Eesti lennujuhid hakkavad koostöös kaitseväega „pimelende” nägema     ({{commentsTotal}})

Kaitseväe Muhumaa radaripost.
Kaitseväe Muhumaa radaripost. Autor/allikas: www.mil.ee

Eesti lennuliiklusteenindus hakkab kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta.

"Erinevalt Soomest ja Rootsist, kus kaitseväe radarite kasutamine tsiviilotstarbeks ei ole lubatud, on Eestis plaanis kasutada transponderiteta lennukite avastamiseks kaitseväe radaritelt pärinevat informatsiooni,” ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe.

Lennuametile teadaolevalt on praegu Lennuliiklusteeninduse AS-i ja kaitseväe vahel käimas koostöö tehniliste lahenduste loomiseks, mille tulemusena hakkab kaitseväe radarite info jõudma ka lennuliiklusteeninduse infotöötlussüsteemi. Praegu toimub Vallimäe sõnul lennuohutuse tagamiseks regulaarne teavitusahel, kus kaitsevägi suuliselt annab eelhoiatust Lennuliiklusteeninduse vastutusalas toimuvatest transponderiteta lendudest.

Kolmapäeval teatas Soome uudisteagentuur STT, et Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderiteta lennukeid ja sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist. Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

Venemaa president Vladimir Putin väitis reedel Soomes Kultarantas oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga kohtumise järel antud pressikonverentsil, et NATO riikide lennukeid lendab Läänemere kohal "pimedalt" kaks korda rohkem kui Vene sõjalennukeid. NATO esindajad on öelnud, et nende sõjalennukid ei lenda Euroopas „pimedalt” ning lennuohutus ei piirdu ainult transponderite kasutamisega. "Vene sõjalennukid ei teata tihti oma lennuplaanidest ega suhtle lennujuhtidega," teatas NATO vastuseks STT päringule. Putin ütles Soomes, et ettepanek transporderite kasutamisest võetakse teemaks NATO Varssavi tippkohtumise järel Brüsselis korraldataval alliansi liikmete ja Venemaa kohtumisel.

"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: