Eesti lennujuhid hakkavad koostöös kaitseväega „pimelende” nägema     ({{commentsTotal}})

Kaitseväe Muhumaa radaripost.
Kaitseväe Muhumaa radaripost. Autor/allikas: www.mil.ee

Eesti lennuliiklusteenindus hakkab kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta.

"Erinevalt Soomest ja Rootsist, kus kaitseväe radarite kasutamine tsiviilotstarbeks ei ole lubatud, on Eestis plaanis kasutada transponderiteta lennukite avastamiseks kaitseväe radaritelt pärinevat informatsiooni,” ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe.

Lennuametile teadaolevalt on praegu Lennuliiklusteeninduse AS-i ja kaitseväe vahel käimas koostöö tehniliste lahenduste loomiseks, mille tulemusena hakkab kaitseväe radarite info jõudma ka lennuliiklusteeninduse infotöötlussüsteemi. Praegu toimub Vallimäe sõnul lennuohutuse tagamiseks regulaarne teavitusahel, kus kaitsevägi suuliselt annab eelhoiatust Lennuliiklusteeninduse vastutusalas toimuvatest transponderiteta lendudest.

Kolmapäeval teatas Soome uudisteagentuur STT, et Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderiteta lennukeid ja sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist. Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

Venemaa president Vladimir Putin väitis reedel Soomes Kultarantas oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga kohtumise järel antud pressikonverentsil, et NATO riikide lennukeid lendab Läänemere kohal "pimedalt" kaks korda rohkem kui Vene sõjalennukeid. NATO esindajad on öelnud, et nende sõjalennukid ei lenda Euroopas „pimedalt” ning lennuohutus ei piirdu ainult transponderite kasutamisega. "Vene sõjalennukid ei teata tihti oma lennuplaanidest ega suhtle lennujuhtidega," teatas NATO vastuseks STT päringule. Putin ütles Soomes, et ettepanek transporderite kasutamisest võetakse teemaks NATO Varssavi tippkohtumise järel Brüsselis korraldataval alliansi liikmete ja Venemaa kohtumisel.

"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema