Haapsalu piirivalvurite paadiõnnetuses välistati terviserike, ilmaolud ja rünnak ({{commentsTotal}})

{{1467890612000 | amCalendar}}

28. juunil kahe piirivalvuri surmaga lõppenud õnnetuses välistati terviserike, halvad ilmaolud ja rünnak, nii et uurijate kinnitusel on tegemist õnnetusjuhtumiga. Täpsemad asjaolud peaksid selguma kompleksekspertiisi tulemusel.

Juhtumit uuriva Lääne prefektuuri uurijate sõnul on praegu tegemist üksnes esialgse vahekokkuvõttega, sest kõikide asjaolude kogumis hindamiseks oleks vajalik läbi viia kompleksekspertiis, mille tegemiseks otsitakse koostööpartnereid välismaalt - Eestis vastav võimekus puudub.

Uurijate teatel puudusid paadil sellised vigastused, mis annaksid alust arvata, nagu oleks paat kokku põrganud mingi suure objektiga nagu näiteks palk või kivi.

Vaatluse alusel välistati ka halvad ilmastikuolud, sest lainetus polnud suur ega vesi külm.

Kohapeal vaadeldi hukkunuid ja tuvastati, et neil olid päästevestid seljas.

Välistati ka raske terviserike nagu infarkt või insult.

Samuti olid mõlemad ametnikud kained, polnud ka narkootikumide tarvitamise tunnuseid.

Kontrolliti ka, kas piirivalvurid võisid sattuda rünnaku ohvriks, kuid ka see välistati. Selleks kuulati üle paatkonnad, keda patrull kontrollis, nende abil saadi kinnitust ka sellele, et meeste vahel ei esinenud konflikti. Tunnistajate kinnitusel olid mehed merel kohtumisel heatujulised ja sõbralikud.

Kas aga surma põhjuseks oli uppumine, uurijad ei kinnitanud - seda peaks alles tuvastama tehtav ekspertiis.

Paadi liikumiskiirus ja trajektoor tehti kindlaks logide ja plotteri abil ning sellega tuvastati, et esialgu liikus paat rahulikul kiirusel, seejärel tegi järsu tagasipöörde ning sõitis kiirendades tuldud teed tagasi, saavutades maksimumkiiruse ning jäädes seejärel ühe koha peale tiirutama. Üks hukkunud ametnikest leitigi paadi järsu pööramiskoha vahetust lähedusest.

Miks paat kiirendas, sellele veel vastust pole: kas märgati midagi kahtlast vees või silmati mingit alust, mille poole teel oldi; samuti võisid nad lihtsalt hakata liikuma tagasi kordonisse, kuivõrd vahetus hakkas lõppema.

Paadil oli olemas turvalüliti, mis oleks pidanud olema kinnitatud paadissõitnud piirivalvurite külge. Lüliti oleks piirivalvurite vettekukkumisel pidanud vooluahela välja lülitama ja seega paadi seiskama. Õnnetuse hetkel aga ei olnud lüliti kummagi piirivalvuri külge kinnitatud ja seetõttu jäi paat ühe koha peale tiirlema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimane raadioside ametnikega oli nende merele minnes kella 17 paiku. Seetõttu ootab politsei ka infot võimalikelt õnnetuse pealtnägijatelt või õnnetuse toimumise oletataval ajal võimalikelt piirkonnas viibinutelt, kes ehk midagi märkasid või kellel võib olla videosalvestisi toimunust.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: