Sester: firmaautode erimärgistus on vajalik kogu ühiskonna jaoks ({{commentsTotal}})

Firmaautod saavad tähise.
Firmaautod saavad tähise. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Rahandusministeeriumis ette valmistatav tööautode maksustamise muutus kaotab ära tülikad sõidupäevikud, kuid toob kaasa erimärgistuse kleepsude, numbrimärkide või muu sellise kujul.

Rahandusminister Sven Sester kinnitas ERR.ee-le, et plaan firmaautode kasutamise reegleid ümber teha tõukub soovist muuta olukord eraettevõtjatele lihtsamaks. Erisoodustusmaks sõltub edaspidi auto võimsusest, ära kaotatakse segakasutuses autode sõidupäevikud ning üksnes töösõitudeks kasutatavatele autodele kehtestatakse erimärgistus.

"Autodel, mis on 100% ettevõtluses, on suurem tõendamiskohustus, kuna neile kehtib täielik käibemaksutagastus ja ei rakendu erisoodustusmaks," põhjendas Sester erimärgistuse kehtestamise vajadust. "Kas see on kleeps, eraldi numbrimärk või mõni muu tunnustus, ei tea veel, aga see annaks märku, et tegemist on ainult tööautoga."

Küsimusele, kelle jaoks autode märgistamine vajalik on, vastas rahandusminister riigimehelikult: "See märgistus on kogu ühiskonna jaoks."

Sester keeldus kinnitamast, kas seda kasutaksid oma töös maksuametnikud, et teha kindlaks, kas autot kasutatakse ikka igas olukorras üksnes töösõitudeks.

Ministri sõnul oodatakse erimärgistuselt auto kasutajale käitumuslikku mõju, pidades ilmselt silmas, et erimärgistus peaks distsiplineerima auto kasutajat, mis väldiks puhtalt töösõitudeks märgistatud auto kasutamist eraotstarbel.

Töös oleva eelnõuga soovitakse kaotada ka seni kasutusel olevad ning kasutajatele meelehärmi põhjustavad sõidupäevikud, millega eraldatakse töö- ja erasõite.

"Uus võimalik muudatus töötab selle nimel, et sõidupäevikud oleksid minevikus," kinnitas Sester plaani.

"Eestis on autod rahvusteema, millest räägitakse nii pulmades kui matustel," heitis minister nalja. "Liigume mõõdukalt edasi. Valitsuskabinet on andnud heakskiidu edasiminekuks üldprintsiipides ja seaduseelnõu ennast välja töötades oleme otsustanud pigem liikuda edasi kaks nädalat aeglasemalt kui kaks nädalat kiiremini."

Sester kinnitas, et plaan on saada eelnõu kooskõlastusringiküpseks eeloleval sügisel.



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: