ERR Varssavis: NATO tippkohtumist jälgitakse teraselt ka Moskvas ({{commentsTotal}})

Poola, Eesti, Läti ja Leedu - NATO idapiiri riigid - ootavad Varssavi tippkohtumiselt konkreetseid samme oma julgeoleku tugevdamiseks. Algavat tippkohtumist jälgitakse ka Venemaal.

Varssavis on mõistetavalt väga tugevad julgeolekumeetmed - Poola piiridel on taastatud kontroll ja ka linna tänavatel tehakse pistelisi kontrolle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Poolale on see ikka märgiline sündmus. Siin on juba tükk aega suured ehistööd käinud, on harjutatud lennujaamas, kuidas kontrollida parkimistsoone ja nii edasi. Meie saatkonna juurde on hakanud tekkima iga päev politseibuss ja inimestele on soovitatud, et ärge linnas neil päevadel ringi ukerdage, minge parem kuskile maale kui teil on kuhu minna," rääkis Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido.

Tippkohtumine ise toimub Varssavi hiiglasliku peastaadioni keskele püsti pandud suures valges rajatises. Istungid algavad homme kohaliku aja järgi kell 14.30, Eesti aja järgi kell 15.30.

Varssavis viibiva ERR-i ajakirjaniku Neeme Raua sõnul on esimene teema oodatavalt NATO idatiiva tugevdamine. "Oodatakse, et tippkohtumisel otsustatakse, et igasse Balti riiki ja Poolasse tuleb liitlaspataljon ehk umbes tuhat sõdurit. Poola lootis küll esialgu enam - et siia rajataks ka NATO alaline sõjaväebaas," rääkis Raud.

"Ma arvan, et see tulemus, mis tuleb, on ilmselt parim võimalikest ja poolakad aktsepteerivad seda. Põhimõtteliselt on nad oma soovi saanud - kohalolek saab olema ja see on praegu kõige tähtsam," kommenteeris Tiido.

Väga teraselt jälgitakse NATO algavat tippkohtumist mõistetavalt ka Moskvas, kus seda nähakse selgelt Venemaa vastase üritusena.

"Meie välissuhtluses on nii positiivseid kui ka negatiivseid tendentse. NATO kujutab endast negatiivset tendentsi. Meile on arusaamatu, miks tehakse jõupingutusi NATO sõjaliseks kohaloluks Venemaa piiride lähistel," ütles Vene riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov.

Venemaal on võimalik NATO liidritega silmast silma kõnelda kohe pärast tippkohtumist, sest tuleval kolmapäeval toimub Brüsselis Vene-NATO koostöönõukogu järjekordne istung.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: