VTA alustas erakorralist bioturvalisuse kontrolli kõigis seakasvatustes ({{commentsTotal}})

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustas Baltimaade ja Poola regioonis pidevalt kasvava seakatkuohu tõttu erakorralist bioturvalisuse kontrolli kõikides Eesti seakasvatustes.

Järgneva kahe nädala jooksul tuleb VTA ametnikel läbi käia ja kontrollida nii kõiki seapidajad kui ka neid, kel eelmise aasta augusti seisuga enam sigu pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me kontrollime tõesti kõiki farme, kus möödunud aasta augusti seisuga olid sead. See on selleks, et tuvastada seapidajaid, kes on jätnud teavitamata, et neil on sead, ja hinnata nende bioohutusnõuete täitmist," rääkis Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo.

Kuna aga seakatku viimased juhtumid on näidanud, et kuigi bioturvalisuse nõuded on hoones täidetud, siis pööratakse suurt tähelepanu ka loomapidaja tegevusele ohtude vältimiseks.

"Kas nad ei ole vahetanud riideid, kas nad ei ole läbinud korralikult desobarjääri," selgitas Saavo. "Me oma loomapidajatega vestleme sellest, kuidas nad tegutsevad oma farmis ja kui leiame, et midagi oleks vaja muuta, siis me seda talle ka ütleme," lisas ta.

Esmavaatlusel paistis näiteks Madise farmis, kuhu tänaseks on 300 seast järele jäänud 53, kõik korras olevat. Tõde on aga see, et sealgi kulub kõikide bioohutusnõuete korrektseks täitmiseks omajagu raha ja sellest ka järgmine ettepanek.

"Maaeluministeerium on praeguseni jaganud päris palju plakatid, kuidas vältida katku levimist, aga plakat ei hoia ju kedagi, pigem oleks ikkagi vaja reaalselt toetada," arvas Kõrtsijüri talu perenaine Anne Uppin.

Maaeluminister Urmas Kruuse arvab aga, et kuna taudiohu tõttu nõuabki bioohutusnõuete järgimine üha suuremaid investeeringuid ja kulusid, siis peaksid kuni 50 seaga farmide omanikud hoopis kaaluma seakasvatusest loobumist.

Väiketalunikud näevad seda aga suuremate toetamisena väiksemate arvelt.

"Väikestel talunikel on nii vähe sigu, nii et samas see ei päästa midagi ju. Tegelikult oleks vaja metsad puhtaks saada," ütles Uppin. "Kui tuleb kolmas tsoon, siis see väiketalunik, jah, peab ära lõpetama oma mõne seaga, aga kui sinna tsooni juhtub tänu temale mingi suur, siis tema jaoks oleks see maailma lõpp," lisas ta.

Selleks, et leevendada soovijatel väikesemahulisest seakasvatusest loobumist, on maaeluministeeriumis loomisel ka vastav toetusüsteem.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: