ERM-i kallist köögihanget aitas koostada üks pakkujaid ({{commentsTotal}})

ERM-i on külastanud üle 200 000 inimese, piletitulu ületab miljonit eurot.
ERM-i on külastanud üle 200 000 inimese, piletitulu ületab miljonit eurot. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

AS Dieta aitas kokku panna ERM-i köögihanke kirjelduse, kuigi osales hankes ka ise ning mitme seadme kirjeldus on kopeeritud otse ettevõtte tootekataloogist.

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone avatakse Raadil juba 1. oktoobril. Muuseumi direktor Tõnis Lukas käib praegu veel tühjana seisvas köögis ringi pisut murelikult, sest juba enne jaanipäeva lõppenud köögitehnika hanke tulemused on vaidlustatud, kirjutas Eesti Päevaleht.

ERM-i direktor Tõnis Lukas ei usu kokkumängu ja kiidab nii konsultatsioonifirmat OÜ Mõttemaik kui ka hanget korraldanud Riigi Kinnisvara. „Isegi kui see nii oleks, poleks midagi teha. Nad (Dieta – toim) ju isegi ei võitnud seda hanget,” ütleb Lukas.

See on tõsi, ent ühtlasi on just Dieta hanke tulemused vaidlustanud, mis näitab, et võidusoov on tugev. Pealegi pole küsimus ainult võitjas, vaid selles, kuidas ERM-i ja Riigi Kinnisvara koostöös ligi poole miljoni euroni küündida võivat hanget ette valmistati.

Hankel osales neli pakkujat. Üks neist heideti kõrvale ja allesjäänud kolmest kuulutati võitjaks madalaima hinna pakkunu. Ülikallist lepingust ilma jäänud Dieta on aga tulemused vaidlustanud, sest nende arvates ei ole võitja pakutud summa eest võimalik kõiki nõutud tingimusi täita. Dieta ja võiduka ettevõtte pakkumuste vahe on seejuures suur – ligi 100 000 eurot.

Summade suurusjärk on 350 000 ja 450 000 eurot. See tähendab, et Dieta pakkus võitjast üle veerandi võrra kõrgemat hinda.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: