Maanteeamet kaalub Tallinna-Kuressaare vahel sõitvalt bussifirmalt veoloa võtmist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maanteeamet ähvardab peatada AS-i Sareta liiniloa, sest reidi tulemusena ilmnes, et firma bussid ei ole tehniliselt korras.

Maanteeamet teostas 31. mail koos politseiga Tallinna bussijaamas kaugliinide üle järelevalvet, mille käigus kontrolliti AS-i Sareta bussi Iveco. Kontrolli käigus tuvastati, et bussi mootorist lekkis õli ja jahutusvedelikku. Juhiiste oli ebakindlalt kinnitatud ja vasaku esimese rehvi serv ülemäära kulunud. Nende asjaolude tõttu suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele, kirjutas Meie Maa.

AS-i Sareta juhi Henno Liiva sõnul mingisugust jahutusvedeliku lekkimist polnud. “Üks piisk tuli ilmselt paisupaagi korgi vahelt. Rehvi vea võtan omaks, kuid juhiiste ongi juba tehasest tulles liikuv ja siin ei ole midagi teha,” ütles Liiv. Talle jääb arusaamatuks, miks maanteeamet alles nüüd “ärkas”, kui viimati tehti Sareta bussile kontrolli maikuus.

Liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetel kontrolliti 13. jaanuaril Kuressaares AS-i Sareta ühte teist bussi. Toona avastati, et juht ei kasutanud sõidumeerikut, kuigi oleks pidanud seda tegema.

Liiva väitel ei olnud antud bussi puhul üldse tegemist liinisõiduga. “Bussijuht sõitis rehve vahetama ega pannud sõidumeeriku ketast sisse. Buss peeti tagasi tulles Tehnika tänaval vahetult enne väravast sissesõitu kinni,” selgitas Liiv.

Sama bussi kontrolliti ka möödunud aasta 14. detsembril Tallinna bussijaamas, mille tulemusena tuvastati, et vasaku esilaterna reflektor ei vastanud nõuetele, sest oli roostes. Mootorist lekkis õli ja mõlemal pool olid varuväljapääsud tähistamata.

Kirjeldatud probleemid ei ole Saretal esmakordsed. Maanteeamet on teinud sarnaste puuduste kõrvaldamiseks bussifirmale ka ettekirjutuse 2012. aastal novembris.

Toimetaja: Priit Luts



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: