Ministeeriumi plaan annab mupole õiguse jõudu kasutada ({{commentsTotal}})

Illustreeriv foto.
Illustreeriv foto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Siseministeerium soovib anda osa politsei ülesandeid üle kohalikele omavalitsustele, mis tähendaks ühtlasi, et kohalikud korrakaitseorganid nagu näiteks Tallinna munitsipaalpolitsei saaksid õiguse kasutada jõudu.

Kui Tallinna munitsipaalpolitsei tabab bussijänese ning see trahvihirmus plehku püüab pista, ei jää ametnikel praegu üle muud, kui helistada politseisse ja loota, et õiguserikkuja tabatakse. Agressiivselt käituvat inimest mingil moel kinni hoida või kahjutuks teha mupol õigust pole, vahendasid ERRi raadiouudised.

Munitsipaalpolitsei juht Raik Saart leiab, et nende ametnikel võiks ollaõigus kasutada vahetut sundi.

"Muidugi parem oleks, kui jõudu üldse kasutama ei peaks, kuigi praegugi on meil üks piletikontrolör raske vigastusega haiglas. Bussist väljatõukamisel murdis endal luid," rääkis ta.

Siseministeeriumil on aga plaanis kohalike korrakaitseorganite vastutusala suurendada. Ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Veiko Kommusaare sõnul võib siin rääkida näiteks liiklusjärelvalvest või miks mitte ka magavate purjutajate kojuviimisest.

"Kui mõni linnakodanik on avalikus kohas alkoholijoobes või kuskile magama jäänud, siin on täitsa mõttekoht, et võib-olla kohalik omavalitsus ise toimetab inimese ennekõike koju või siis kainestusmajja. Kas selleks alati on vajadus politseipatrulli välja kutsuda, selles on küsimus," märkis Kommusaar.

Raik Saart on asjaga päri ning usub samuti, et mupo oleks võimeline nii mõnegi politsei ülesande üle võtma. Selleks aga vajakski ametnikud õigust kasutada jõudu. Päris tulirelvi munitsipaalpolitsei endale siiski ei soovi.

"Tulirelvade suhtes - meil ei ole mingisugust haiglast soovi nendega veel õiendada. Kui on, siis on sidumisvahendid ja võib-olla käerauad. Kumminui ehmatamiseks rohkem, aga see on ka kõik," sõnas ta.

Et plaan on siseministeeriumis küllalt toores, ei oska Veiko Kommusaar veel öelda, kui suures ulatuses kohalike omavalitsuste sunnivõimalusi laiendatakse. Samas on juba mõeldud väljaõppe peale ning tuleval aastal peaks esimesed Tallinna linnaametnikud sama sisekaitseakadeemialt ka korravalvuri kutsetunnistuse.

"Järgmine samm on koolituskava kokkupanemine. Ja võib-olla vaadata, et kuidas me jõuame riikliku tellimuseni, et milliseid korrakaitseametnikke meil veel riigis on vaja ja mida nad peaksid oskama," lausus Kommusaar.

Kui politsei ülesandeid antakse kohalikele omavalitsustele, saab küll politseiressursi kokku hoida, kuid omavalitsustelt nõuab see omakorda lisaraha. Sestap usub Kommusaar, et vähemalt esialgu ei tohiks oma munitsipaalpolitsei loomine omavalitsustele kohustuslik olla.

"Kõige mõistlikum lähenemine on see, et me vaatame neid asju järk järgult. Kindlasti ei suru omavalitsusi ülesannetega kuhugi põlvili ja ütle, et meie sellega enam ei tegele, et teie tegelege. Pigem vaadata seda paindlikult, millises Eesti piirkonnas see on võimalik ja millises ei ole. Eesmärk on luua võimalused ja vaadata, kuidas see siis minema hakkab," selgitas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: