Ka Türgist tellitud parvlaevad ei jõua õigeks ajaks Eestisse ({{commentsTotal}})

Türgi laevatehases valmiv parvlaev
Türgi laevatehases valmiv parvlaev "Tiiu". Autor/allikas: Tallinna Sadam

Kui veel mai lõpus ütles TS laevade OÜ juhatuse esimees Kaido Padar, et erinevalt Poolas ehitatavatest Saaremaa parvlaevadest jõuavad Türgis valmivad kaks alust kohale kokkulepitud ajaks, siis nüüd on selgunud, et needki hilinevad ning ettevõte ei soovi uut laevade Eestisse jõudmise aega välja öelda.

"Ta ongi vees, kenasti vees," vastas Padar ERR.ee küsimusele, kas 1. juulil Eestisse jõudma pidanud esimene laev on vette lastud. Seejärel möönis ta, et mõned nädalad tagasi oli laeva juhtimisseadmetega probleeme.

"Natuke see võidetud edumaa, mis meil oli, sai nulli ja tegelikult natuke ka miinusesse, aga sellise laeva ehituse puhul nädal ees või taga... Minu jaoks on oluline see, et need laevad tulevad," sõnas TS laevade juhatuse esimees.

Ta lisas, et ei taha täpset laevade saabumise kuupäeva välja käia, aga praegu käib viimane töö ja katsetused.

"Mina ei näe siin ühtegi põhjust probleemiks, et kus need laevad on - need laevad on Türgi tehases. Need on lõppjärgus ja nagu öeldud, tagatakse see, et kõik seadmed ja tehniline korrashoid oleks viis pluss," märkis Padar.

Tema kinnitusel ei ole saarlastel põhjust paanikaks, et laevad 1. oktoobriks liinile ei jõuaks. Graafikust mahajäämise põhjuseks on tema kinnitusel vaid juhtimisseadmed.

"Seal on lihtsalt küsimus selles, et igale laevale ehitatakse see soft, tarkvara eraldi peale. Nii nagu inimene, on iga laev indiviid, sealt see tuligi," selgitas ta.

Padari sõnul suhtuvad kõik partnerid asjasse väga tõsiselt ja ta kiitis türklasi tehtavate pingutuste eest.

"See on mega, mis inimesed täna teevad, müts maha. Teised istuvad rannas ja need panevad seal, nagu öeldakse, nii et nina tatine, see on fantastiline. Ettevõtte juhina on seda võimas kõrvalt vaadata," kiitis ta.

TS laevade juht lubas, et kui esimene laev Türgist tulema hakkab, teavitab ettevõte sellest kindlasti ka avalikkust.

"Võtame päev korraga, oluline on see, et ta oleks kaks nädalat... ütleme septembri keskpaigas siin, siis saame Eesti-poolseid seadmeid ja asju veel teha külge, natuke visuaali täiendada seest ja nii edasi. Ega enne siin sellega nagunii midagi teha ei ole," nentis ta. "Toonitan veel, et kolm nädalat on ületanud, nii et elame veel mõned nädalad rahulikult, küll ta sealt tulema hakkab, ei ole seal häda midagi".

Konkreetseid tähtaegu ei soostunud Padar avaldama, sest ei taha enda sõnul paanikat tekitada.

"Mulle on hästi palju öelnud ka laevaehitajad ja masinaehitajad, et nädal-kaks siia-sinna sellise kaheaastase projekti juhul ei ole üldse määrav, on laevu, mis on pool aastat hiljaks jäänud. See ei ole üldse määrav, oluline on see, et kõik võimalikud vead saaks ära parandatud," kinnitas ta.

Tähtaegade ületamise eest ootavad türklasi Padari sõnul alates kuuajasest hilinemisest ka trahvid, kuid täpseid summasid ta ei avalikustanud, kuna selleks pole tal enda sõnul õigust. 



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: