Palo kritiseeris Michali plaani ühendada riigi transpordiettevõtted ({{commentsTotal}})

{{1467970677000 | amCalendar}}
Urve Palo.
Urve Palo. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endine majandusminister Urve Palo ei mõista, miks praegu ministriportfelli hoidev Kristen Michal tahab läbi suruda kava, mis ühendaks riiklikud transpordiettevõtted ühe valdusfirma alla. Michal ei ole Paloga nõus ja nimetab kolaitisoonipartneri kriitikat üllatavaks.

Sotsiaaldemokraat Palo tegi sotsiaalmeedias reedel postituse "Mis järgmiseks? Liidame teatrid ja haiglad?", kus märgib, et väga raske on ette kujutada seda efektiivsust või mastaabisäästu, mida peaks tooma endaga kaasa transpordisektori ettevõtete liitmine.

Palo seisukoht on et lennujaamade haldamine, hanked, personal, finantseerimine on täiesti erinev raudtee või sadamate omast. "Sama loogikaga võiks siis teatrid ja haiglad ka kokku panna. Kui aga eesmärgiks on teha juurde pimedaid nurki, asjaajamist hägustada ning kõrvale hiilida poliitilisest vastutusest, siis see plaan täidab neid ülesandeid hästi. Mina seda õigeks ei pea."

Palo hinnangul toetab tema seisukohta ka OECD, mille arvates on riigiettevõtete üheks suurimaks probleemiks juhtimistasandite paljusus - juhatus, nõukogu, ministeerium, valitsus, riigikogu (mingites küsimustes), mida pigem tuleks minimeerida ja mitte soodustada.

"See ei tähenda, et siin poleks midagi teha. Riigiettevõtteid võiks liita tegevusalade järgi, näiteks võiks riigi laevastiku viia ühe katuse alla. Selge on see, et ettevõtete või varade konsolideerimine peab olema ühiskonna huvide keskne," täpsustas ta.

Majandusminister Michal tahab edasi liikuda valdusettevõttega, mille alla viia Tallinna Sadam, Saarte Liinid ja Tallinna Lennujaam, lisaks moodustada Eesti Lootsi baasil uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad Eesti Raudtee ja EVR Cargo.

Michal: nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt

Majandusminister Kristen Michal märkis Palo kriitikat kommenteerides, et oleks “kurb ja nõder idee” loobuda riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise korrastamisest. “Ma ei saa väita, et poleks oodanud vastasseisu plaanile korda luua, kuid et see ühe erakonna juhtideoloogi kaudu ennast ilmutab on siiski üllatav,” ütles ta rahvusringhäälingule.

“Kui aus olla, siis alternatiiv muudatuste tegemisel on öelda, et enam paremini ei saa, kontroll ei pea olema parem ning lisatulu riigile kuuluvalt varalt pole otsida vaja. Ja see oleks nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt,” kordas Michal.

Põhjused, miks on vaja muutusi, on Michali sõnul ilmsed – esimene eesmärk on parem omaniku poolne kontroll riigile kuuluvate ettevõtete üle: “Kontserni mudeli kavandamisel oleme lähtunud just erasektori parimatest praktikatest, kuulanud ja küsinud nõu riigikontrollist ja paljudelt asjatundjatelt.”

“Teine eesmärk – kui maksumaksja omab teatud vara, näiteks taristust strateegilistel põhjustel, peab see olema kasutuses ning tooma siis ka tulu. Väga konservatiivselt arvutades annab loodav valdusettevõte tulu maksumaksjale juurde 9–14 miljonit aastas. See on arvestav summa, ning veelkord, konservatiivselt arvutatud,” ütles minister. “Kui Hiiumaa alt naftat leiame, siis võime loobuda tulu taotlemisest riigieelarvesse, enne mitte.”

Kolmandaks – kaubaveo, transiidi valdkonnas on dekaade unistatud koostööst ja ühtsest väärtusahelast, märkis Michal. “Neljandaks – valdusettevõte, mille varade väärtus on suurusjärgus 1,2 miljardit ning töötajaid üle 2700, saab paljudes asjades olla tõhusam ning pakkuda ka töötajatele paremaid arenguvõimusi.”

Neljapäeval toimunud kabinetiistungil valitsus reformierakondlasest majandusministri riiklike transpordiettevõtete ühe valdusfirma alluvusse ühendamise plaani osas otsust ei langetanud ning arutelu jätkub tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Toimetaja: Priit Luts, Indrek Kuus, Anvar Samost



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: