Palo kritiseeris Michali plaani ühendada riigi transpordiettevõtted ({{commentsTotal}})

Urve Palo.
Urve Palo. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1467970677000 | amCalendar}}

Endine majandusminister Urve Palo ei mõista, miks praegu ministriportfelli hoidev Kristen Michal tahab läbi suruda kava, mis ühendaks riiklikud transpordiettevõtted ühe valdusfirma alla. Michal ei ole Paloga nõus ja nimetab kolaitisoonipartneri kriitikat üllatavaks.

Sotsiaaldemokraat Palo tegi sotsiaalmeedias reedel postituse "Mis järgmiseks? Liidame teatrid ja haiglad?", kus märgib, et väga raske on ette kujutada seda efektiivsust või mastaabisäästu, mida peaks tooma endaga kaasa transpordisektori ettevõtete liitmine.

Palo seisukoht on et lennujaamade haldamine, hanked, personal, finantseerimine on täiesti erinev raudtee või sadamate omast. "Sama loogikaga võiks siis teatrid ja haiglad ka kokku panna. Kui aga eesmärgiks on teha juurde pimedaid nurki, asjaajamist hägustada ning kõrvale hiilida poliitilisest vastutusest, siis see plaan täidab neid ülesandeid hästi. Mina seda õigeks ei pea."

Palo hinnangul toetab tema seisukohta ka OECD, mille arvates on riigiettevõtete üheks suurimaks probleemiks juhtimistasandite paljusus - juhatus, nõukogu, ministeerium, valitsus, riigikogu (mingites küsimustes), mida pigem tuleks minimeerida ja mitte soodustada.

"See ei tähenda, et siin poleks midagi teha. Riigiettevõtteid võiks liita tegevusalade järgi, näiteks võiks riigi laevastiku viia ühe katuse alla. Selge on see, et ettevõtete või varade konsolideerimine peab olema ühiskonna huvide keskne," täpsustas ta.

Majandusminister Michal tahab edasi liikuda valdusettevõttega, mille alla viia Tallinna Sadam, Saarte Liinid ja Tallinna Lennujaam, lisaks moodustada Eesti Lootsi baasil uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad Eesti Raudtee ja EVR Cargo.

Michal: nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt

Majandusminister Kristen Michal märkis Palo kriitikat kommenteerides, et oleks “kurb ja nõder idee” loobuda riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise korrastamisest. “Ma ei saa väita, et poleks oodanud vastasseisu plaanile korda luua, kuid et see ühe erakonna juhtideoloogi kaudu ennast ilmutab on siiski üllatav,” ütles ta rahvusringhäälingule.

“Kui aus olla, siis alternatiiv muudatuste tegemisel on öelda, et enam paremini ei saa, kontroll ei pea olema parem ning lisatulu riigile kuuluvalt varalt pole otsida vaja. Ja see oleks nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt,” kordas Michal.

Põhjused, miks on vaja muutusi, on Michali sõnul ilmsed – esimene eesmärk on parem omaniku poolne kontroll riigile kuuluvate ettevõtete üle: “Kontserni mudeli kavandamisel oleme lähtunud just erasektori parimatest praktikatest, kuulanud ja küsinud nõu riigikontrollist ja paljudelt asjatundjatelt.”

“Teine eesmärk – kui maksumaksja omab teatud vara, näiteks taristust strateegilistel põhjustel, peab see olema kasutuses ning tooma siis ka tulu. Väga konservatiivselt arvutades annab loodav valdusettevõte tulu maksumaksjale juurde 9–14 miljonit aastas. See on arvestav summa, ning veelkord, konservatiivselt arvutatud,” ütles minister. “Kui Hiiumaa alt naftat leiame, siis võime loobuda tulu taotlemisest riigieelarvesse, enne mitte.”

Kolmandaks – kaubaveo, transiidi valdkonnas on dekaade unistatud koostööst ja ühtsest väärtusahelast, märkis Michal. “Neljandaks – valdusettevõte, mille varade väärtus on suurusjärgus 1,2 miljardit ning töötajaid üle 2700, saab paljudes asjades olla tõhusam ning pakkuda ka töötajatele paremaid arenguvõimusi.”

Neljapäeval toimunud kabinetiistungil valitsus reformierakondlasest majandusministri riiklike transpordiettevõtete ühe valdusfirma alluvusse ühendamise plaani osas otsust ei langetanud ning arutelu jätkub tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Toimetaja: Priit Luts, Indrek Kuus, Anvar Samost



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema