Hambaravihüvitise suuruseks saab ilmselt 30 eurot aastas ({{commentsTotal}})

{{1467966040000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.

Vastavalt valitsuse tegevuskavale on kavas kehtestada kõigile täiskasvanud ravikindlustusega inimestele mitterahaline ravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaraviteenustele. See võimaldab täpsemalt planeerida haigekassa eelarves hambaravikulusid ning kontrollida ka teenuste hindu, seisab BNS-i teatel valitsuse kabinetinõupidamise memorandumis.

Plaanitaval hüvitisel on siiski ka omaosalus, et motiveerida inimesi rohkem hambahügieeni hoidma ning katta suuremat hambaravi teenuste kulu, seisab haigekassa kuluanalüüsis. Tavajuhul saab omaosalus olema 50 protsenti teenuse kulust ning toetus ise 30 eurot aastas.

Gruppidele, mis saavad juba praegu toetust – pensionärid, rasedad, alla 1-aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr vaid 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ning omaosaluse määr väiksem, kuna teenuse kättesaadavus ei tohi praegusega võrreldes väheneda.

Haigekassa miinimumprognoosi järgi on plaanitava hüvitisskeemi lisakulu 2017. aasta kokkuvõttes 16,6 miljonit eurot, kui hüvitist kasutab 51 protsenti sihtgrupist. Maksimumprognoos, mille järgi kasutab hüvitist 66 protsenti sihtgrupist, hindab järgmise aasta kulu 20,9 miljonile eurole.

Plaanitavat hüvitist saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Hüvitis kehtib ainult nii-öelda esmavajalikele teenustele, mille nimekirja on haigekassa välja töötanud koos Eesti Hambaarstide Liiduga. Teiste teenuste eest, mis nimekirja ei kuulu, tasub klient ise.

Hüvitatavate teenuste seas on muuhulgas diagnostika – sealhulgas röntgenülesvõtted –, ravimi ja ajutise täidise ning odavama püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja sellega seotud protsessid, juureravi, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus ning nii süstiga kui ka pindmiselt tehtav tuimestus.

Praegu kehtiva pensionäride proteesihüvitise soovib sotsiaalministeerium jätta küll praegusele tasemele 255,65 eurot kolme aasta jooksul, ent muuta ka see mitterahaliseks hüvitiseks. Ehkki analüüsiti ka proteesihüvitise kasutamise võimalust muuks hambaraviks, ei pidanud ministeerium seda siiski otstarbekaks, kuna uue kehtestatava ravihüvitise määr juba on 85 eurot aastas ehk 255 eurot kolme aasta kohta.

Mitterahaline hüvitis tähendab, et kogu arveldus toimub hambaraviteenuse osutaja ja haigekassa vahel. Seeläbi väheneb halduskoormus nii kindlustatuil, kes ei pea esitama hüvitamise taotlusi, kui ka haigekassal, mis ei pea hulka üksikuid raviarveid menetlema.

Valitsus pole veel arutanud

Valitsus ei ole tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekut veel arutanud, seega pole siiski veel täiesti kindel, et need summad jäävad selliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid Ossinovski möönis, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.

"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Valitsus ei ole seda veel arutanud. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.