Hambaravihüvitise suuruseks saab ilmselt 30 eurot aastas ({{commentsTotal}})

{{1467966040000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.

Vastavalt valitsuse tegevuskavale on kavas kehtestada kõigile täiskasvanud ravikindlustusega inimestele mitterahaline ravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaraviteenustele. See võimaldab täpsemalt planeerida haigekassa eelarves hambaravikulusid ning kontrollida ka teenuste hindu, seisab BNS-i teatel valitsuse kabinetinõupidamise memorandumis.

Plaanitaval hüvitisel on siiski ka omaosalus, et motiveerida inimesi rohkem hambahügieeni hoidma ning katta suuremat hambaravi teenuste kulu, seisab haigekassa kuluanalüüsis. Tavajuhul saab omaosalus olema 50 protsenti teenuse kulust ning toetus ise 30 eurot aastas.

Gruppidele, mis saavad juba praegu toetust – pensionärid, rasedad, alla 1-aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr vaid 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ning omaosaluse määr väiksem, kuna teenuse kättesaadavus ei tohi praegusega võrreldes väheneda.

Haigekassa miinimumprognoosi järgi on plaanitava hüvitisskeemi lisakulu 2017. aasta kokkuvõttes 16,6 miljonit eurot, kui hüvitist kasutab 51 protsenti sihtgrupist. Maksimumprognoos, mille järgi kasutab hüvitist 66 protsenti sihtgrupist, hindab järgmise aasta kulu 20,9 miljonile eurole.

Plaanitavat hüvitist saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Hüvitis kehtib ainult nii-öelda esmavajalikele teenustele, mille nimekirja on haigekassa välja töötanud koos Eesti Hambaarstide Liiduga. Teiste teenuste eest, mis nimekirja ei kuulu, tasub klient ise.

Hüvitatavate teenuste seas on muuhulgas diagnostika – sealhulgas röntgenülesvõtted –, ravimi ja ajutise täidise ning odavama püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja sellega seotud protsessid, juureravi, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus ning nii süstiga kui ka pindmiselt tehtav tuimestus.

Praegu kehtiva pensionäride proteesihüvitise soovib sotsiaalministeerium jätta küll praegusele tasemele 255,65 eurot kolme aasta jooksul, ent muuta ka see mitterahaliseks hüvitiseks. Ehkki analüüsiti ka proteesihüvitise kasutamise võimalust muuks hambaraviks, ei pidanud ministeerium seda siiski otstarbekaks, kuna uue kehtestatava ravihüvitise määr juba on 85 eurot aastas ehk 255 eurot kolme aasta kohta.

Mitterahaline hüvitis tähendab, et kogu arveldus toimub hambaraviteenuse osutaja ja haigekassa vahel. Seeläbi väheneb halduskoormus nii kindlustatuil, kes ei pea esitama hüvitamise taotlusi, kui ka haigekassal, mis ei pea hulka üksikuid raviarveid menetlema.

Valitsus pole veel arutanud

Valitsus ei ole tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekut veel arutanud, seega pole siiski veel täiesti kindel, et need summad jäävad selliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid Ossinovski möönis, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.

"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Valitsus ei ole seda veel arutanud. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema