Austria presidendikandidaat: EList lahkumisest fantaseerides mängitakse tulega ({{commentsTotal}})

Presidendikandidaadid Alexander Van der Bellen (vasakul) ja Norbert Hofer.
Presidendikandidaadid Alexander Van der Bellen (vasakul) ja Norbert Hofer. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austria paremäärmuslaste presidendikandidaat oktoobrikuistel kordusvalimistel Norbert Hofer mängib Euroopa Liidu liikmesuse referendumist rääkides tulega, hoiatas tema vastane Alexander van der Bellen ning lubas küsimuse kampaania raames tõstatada.

Kui Vabaduspartei (FPÖ) ja Hofer kavatsevad EList lahkumisest fantaseerida, mängivad nad tulega, ütles Van der Bellen, kes kandideerib sõltumatuna roheliste toel. Paremäärmuslased on tema sõnul aastaid flirtinud EList ja eurotsoonist lahkumise mõttega.

"Muidugi kavatsen ma teha sellest kampaaniateema, meeldigu see Hoferile ja FPÖle või mitte," sõnas ta.

Immigratsioonivastase Vabaduspartei presidendikandidaadi suhtumine Austria ELi liikmesusse on pärast Suurbritannia 23. juuni lahkumisotsust muutunud otsustavamaks.

"Kui EL areneb vales suunas, selle asemel et põhiväärtuste juurde naasta, kui ta muutub tsentraliseeritumaks ja kui Türgi liitub, siis on minu jaoks aeg öelda, et austerlastelt tuleks (liikmesuse kohta) arvamust küsida," ütles Hofer pärast brittide hääletust.

Reedel avaldatud küsitlustulemuste põhjal on 52 protsenti 600 vastajast Austria EList lahkumise vastu, 30 protsenti poolt ja 18 protsenti ei ole otsustanud. Referendumi vastu on 60 protsenti.

Austria korraldab 2. oktoobril presidendi kordusvalimised, sest põhiseaduskohus tühistas presidendivalimiste teise vooru tulemused arvukate rikkumiste pärast häältelugemisel.

Valimiste teises voorus 22. mail sai endine roheliste juht van der Bellen 50,3 protsenti häältest ja tema vastaskandidaat Hofer Vabadusparteist 49,7 protsenti. Van der Belleni ülekaal oli umbes 31 000 häält.

Hofer tunnistas lüüasaamist, kuid tema erakond kaebas valimistulemused kohtusse.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: