Maanteeameti juht: vajaduse tekkimisel saab teeninduskohti juurde luua ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Väiksemates linnades sõidueksamite tegemise lõpetamisest teatanud maanteeameti juht Priit Sauk ütles, et kui tuleva aasta jooksul nõudlus või vajadus muutub, suudab amet täiendavaid teeninduskohti juurde luua.

Sauk rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et neil oli väga pikk diskussioon, millistes kohtades jätkata. Ta tõi näite, et Ida-Eestis oli tänavu viie kuu jooksul sõidueksamile soovijaid nii Jõhvis, Narvas kui Rakveres kõigest 300-350.

"Jõhviga jätkame 2017 kindlasti. Mis saab 2018, jah, oleme täna öelnud, et võib-olla lõpetame ka Jõhvis, aga maanteeamet on dünaamiline organisatsioon ja kui elu näitab, et vajadus on olla jätkuvalt kas Jõhvis või Narvas, suudame tõenäoliselt oma otsuseid järgnevalt teha ja ka kohal olla," märkis ta.

Tulevikus antakse kogu maanteeameti omandis olev kinnisvara Sauki sõnul üle Riigi Kinnisvara ASile, aga samas võidakse end sisse seada riigimajades.

"Näiteks Põlvas, kui riigimaja projekt laiemalt käima läheb, miks mitte seal olla kohal kas meie lettide või e-teeninduse võimaluste ja selgituste andmisega. Me ei plaani pikas perspektiivis jääda Põlvas sinna, kus me täna oleme," kommenteeris ta praegust kava jätta ameti Põlva büroo avatuks kõigest üheks päevaks nädalas.

Sauk kinnitas, et maanteeamet tahab olla paindlik. "Veelkord, kui me näeme, et aasta 2017 jooksul muutub nõudlus või vajadus, mingi regioon jääb hätta, siis me kindlasti suudame seal täiendavaid büroosid või teeninduskohti juurde luua," sõnas ameti juht.

Tema sõnul kaalutakse varianti, et paar-kolm töötajat tulevad paika, kus esindust pole, kohale paariks päevaks, sest vastupidine olukord, kus ollakse kohal ja oodatakse klienti, ei ole mõistlik ega efektiivne. Praegu toimib selline süsteem näiteks ajateenijate puhul - aastas saab juhiloa umbes 700 sõdurit ning nad ei pea ise kuskile sõitma, vaid ametnikud sõidavad nende juurde.

Maanteeamet teatas selle nädala alguses, et alates tuleva aasta jaanuarist väheneb A- ja B-kategooria sõidueksamite toimumiskohtade arv ning neid hakatakse vastu võtma kaheksas linnas. Alates 2018. aastast plaanib amet eksami vastuvõtte kuues linnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares.

Toimetaja: Karin Koppel



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: