Seaduserikkumine tõi Peipsi kaluritele suure kahjunõude ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kolmel Peipsi kaluril tuleb Viru maakohtus langetatud otsuse kohaselt hüvitada ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju enam kui 28000 euro ulatuses.

Meeste suhtes algatatud kriminaalasja esimese episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Roman 2011. aastal Peipsi järvel mõrrapüügiga, kuid ei pidanud kinni kaaspüügile kehtestatud nõuetest ja tõid ebaseaduslikult sadamasse 179 alamõõdulist koha. Sellega tekitati keskkonnale kahju 8950 eurot, teatas keskkonnainspektsioon reedel.

Teine episood puudutas samuti mõrrapüüki. 2013. aastal kasutasid kalurid Semjon ja Roman Peipsi järves keelatud silmasuurusega mõrda, millega püüdsid keeluajal ligi sada kilogrammi rääbist ja lisaks tuvastati mõrras ka sadakond kilo ahvenat, mille püük oli küll lubatud, aga seda vaid lubatud silmasuurustega mõrda kasutades. Inspektorid eemaldasid mõrra püügilt ja kalad vabastati. Keskkonnakahju suuruseks hinnati seekord 14500 eurot.

Kolmanda episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Veniamin Peipsi järvel võrgupüügiga ajal, kui võrkude kasutamine oli keelatud. Saagiks saadi 91 koha, millest 12 olid alamõõdulised. Lisaks kohadele oli saagi hulgas ka 11 latikat ja kaks haugi. Kalad asetati nelja kotti, mis varustati nööri ja ujuvpoidega. Nähes lähenevat piirivalvekaatrit, heitsid kalurid kalakotid üle parda vette, kust piirivalvurid need hiljem üles korjasid. Selle ebaseadusliku püügiga tekitati kalavarudele kohtuotsuse kohaselt kahju 4884 euro suuruses summas.

Kuna kalurid tunnistasid süüd kõigis rikkumistes ja olid nõus vabatahtlikult tekitatud kahjud hüvitama, lõpetas kohus kriminaalmenetluse. Tekitatud kahju peavad kalurid tasuma kuue kuu jooksul, samuti tuleb kõigil kolmel tasuda kohustuslik summa, mis on 400 eurot, riigituludesse.

Toimetaja: Indrek Kuus



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: