Seaduserikkumine tõi Peipsi kaluritele suure kahjunõude ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kolmel Peipsi kaluril tuleb Viru maakohtus langetatud otsuse kohaselt hüvitada ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju enam kui 28000 euro ulatuses.

Meeste suhtes algatatud kriminaalasja esimese episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Roman 2011. aastal Peipsi järvel mõrrapüügiga, kuid ei pidanud kinni kaaspüügile kehtestatud nõuetest ja tõid ebaseaduslikult sadamasse 179 alamõõdulist koha. Sellega tekitati keskkonnale kahju 8950 eurot, teatas keskkonnainspektsioon reedel.

Teine episood puudutas samuti mõrrapüüki. 2013. aastal kasutasid kalurid Semjon ja Roman Peipsi järves keelatud silmasuurusega mõrda, millega püüdsid keeluajal ligi sada kilogrammi rääbist ja lisaks tuvastati mõrras ka sadakond kilo ahvenat, mille püük oli küll lubatud, aga seda vaid lubatud silmasuurustega mõrda kasutades. Inspektorid eemaldasid mõrra püügilt ja kalad vabastati. Keskkonnakahju suuruseks hinnati seekord 14500 eurot.

Kolmanda episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Veniamin Peipsi järvel võrgupüügiga ajal, kui võrkude kasutamine oli keelatud. Saagiks saadi 91 koha, millest 12 olid alamõõdulised. Lisaks kohadele oli saagi hulgas ka 11 latikat ja kaks haugi. Kalad asetati nelja kotti, mis varustati nööri ja ujuvpoidega. Nähes lähenevat piirivalvekaatrit, heitsid kalurid kalakotid üle parda vette, kust piirivalvurid need hiljem üles korjasid. Selle ebaseadusliku püügiga tekitati kalavarudele kohtuotsuse kohaselt kahju 4884 euro suuruses summas.

Kuna kalurid tunnistasid süüd kõigis rikkumistes ja olid nõus vabatahtlikult tekitatud kahjud hüvitama, lõpetas kohus kriminaalmenetluse. Tekitatud kahju peavad kalurid tasuma kuue kuu jooksul, samuti tuleb kõigil kolmel tasuda kohustuslik summa, mis on 400 eurot, riigituludesse.

Toimetaja: Indrek Kuus



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: