Kultuuriministeerium nõuab ERM-ilt köögihanke kohta selgitusi ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium.
Kultuuriministeerium. Autor: Siim Lõvi/ERR

Kultuuriministeerium palub Eesti Rahva Muusemilt (ERM) selgitusi seoses muuseumi juures tegutsema hakkava restorani köögisisustuse hankega, mida konkurendid on hinnanud liialt kalliks ja kallutatuks.

"Kultuuriministeerium on ERM-i ehitusprotsessi käigus palunud ERM-il kaaluda, kas muuseumil on otstarbekam opereerida restorani tegevust ise, või kaasata operaator erasektorist. Muuseumid on selliste otsuste kujundamises vabad, kuid peavad oma otsuste läbi tagama efektiivseima ja parima lahenduse muuseumile tervikuna," teatas ministeerium sotsiaalmeedias.

Ministeeriumi esindaja lisas, et on palunud direktoril esitada ministeeriumile seletuskiri ERM-i köögitehnika ja muude restorani avamisega seotud tarvikute hankeprotsessi kohta. "Seletuskirjas palume detailselt lahti kirjutada hankedokumendi koostamise protsess ning seotud isikud. Seletuskirja ootame 12. juuliks," seisab teates.

Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et ERM-i restoraniköögi sisustushange oli väga spetsiifiliste tingimustega, mistõttu on konkurentidel tekkinud kahtlus, et hanke korraldajad võisid soovida hanke üht osa võitma konkreetset ettevõtet ning et hange tervikuna on liiga suuremahuline.

Hanke tulemused ei ole veel selgunud, ent pakkumiste maht on praeguste andmete järgi vahemikus 300 000 kuni 500 000 eurot. Leht märkis, et samuti toitlustusele rõhku pannud riigile kuuluva Lennusadama köögihanke maht oli 70 000 eurot ning ERM-i köögihanke mahtu saab võrrelda näiteks Swissôteli, Hiltoni ja Meritoni restoraniköökide hinnaga.

Reedel kirjutas Eesti Päevaleht, et on võimalik, et köögihanke tingimusi aitas välja töötada AS Dieta, mis küll hanget ei võitnud. Dieta on hanke tulemust vaidlustamas.

Allikas: BNS



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.