Lehis sõidupäevikute kaotamisest: valikuvariante peab rohkem olema ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ei toeta segakasutuses olevate autode sõidupäevikute kaotamise ideed. Veelgi enam, ta peab seda ebaseaduslikuks.

Lehis ei pea firmaautode märgistamist kõige olulisemaks aspektiks uue eelnõu puhul. Tema sõnul on oluline, et kleebiste või muu märgistuse kõrval säiliksid ka sõidupäevikud, mille abil tuvastada, kui palju teevad segakasutusega autod töö- ja palju erasõite, ning et maksustamine lähtuks tegelikest sõitudest, mitte auto võimsusest.

Maksumaksjate esindaja loodab, et seaduseandja teeb eelnõu väljatöötamisel veel muutusi, mis selle võimaluse alles jätaks.

"Kes tahavad sõidupäevikut pidada, võiksid saada seda edasi teha, muidu on põhiseadusvastane," kinnitas Lehis. "2012. aastal, kui sõidupäevik loodi, oli selle taga õiguskantsleri kiri," rõhutas Lehis.

Kuna maksustatakse mõttelist palgalisa, mida tööauto kasutamine töötajale tähendab, tuleks Lehise sõnul jälgida just töö- ja erasõitude määra, mida saab teha üksnes sõidupäeviku abil.

Vaid töösõitudeks kasutatavate autode kleebistamise lahendust peab Lehis liiga robustseks lähenemiseks, sest ettevõtjatele antakse valida, kas maksta erisoodustusmaksu täie rauaga või saada 100-protsendiline maksusoodustus.

"Auto võimsus võib selles maksustamise valemis sees olla, kuid sellega ei seostu, palju tehakse töösõite," selgitas Lehis lahenduse puudulikkust.

Lehis kohtus rahandusministriga viimati kevadel, et firmaautode maksustamise küsimust arutada. Tookord tehtud ettepaneku käib ta ka täna lauale: "Esmalt märgistagu ära riigi autod ja vaadaku, kas sel on mingit efekti, siis vaatame edasi. Minister ilmselt arvab, et erasektoris raisatakse samamoodi raha nagu avalikus sektoris."

Lehis leiab, et erimärgistusest soovib riik teha konksu, millega sundida ettevõtjaid täie rauaga maksma, sest kleebise või erinumbrimärgiga ei taheta ilmselt võimaliku pealekaebamise hirmus ringi sõita.

Lehise selgitusel tuleks eelnõu koostamisel lähtuda sellest, et ettevõtteid on väga erinevaid - erinev on nii nende autoparkide suurus kui ka tööautode kasutamise sagedus. Sedasi on palgast kinni peetavate erasõitude osakaalud üsna erinevad.

"Peaasi, et valikuvõimalus jääb," rõhutas Lehis.



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: