ERR Varssavis: Eestisse saadetava NATO pataljoni koosseis sai selgemaks ({{commentsTotal}})

Algas kauaoodatud NATO tippkohtumine Varssavis. Praegu käib alliansi juhtorgani Põhja-Atlandi Nõukogu kinnine koosolek, kus langetatakse lõplik otsus lisajõudude toomise kohta Balti riikidesse ja Poola. Sõdurid jõuavad kohale tuleva aasta alguses.

NATO tänase otsuse eest oma idapiiri riikide julgeolekut tugevdada tuleb tegelikult "tänada" Venemaad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie jaoks on elu paradoksaalselt oluliselt lihtsamaks teinud Venemaa - kergemaks jutumärkides. See, mida me praegu siin teeme, on ikkagi väga selge reaktsioon sellele, mida Venemaa lähiminevikus oma naabritega teinud on," tunnistas Eesti kaitseminister Hannes Hanso.

Kaitseministri sõnul saab nüüd juba rääkida ka konkreetsematest arvudest - kui palju liitlassõdureid Eestisse saabub.

"Kokku liitlaste kohalolek igas riigis moodustab ühe pataljoni. Me räägime umbes 500 Briti sõdurist, kellele siis lisandub veel üks liitlasriik. Antud juhul käivad arutelud selles küsimuses Prantsusmaa ja Taaniga. Skeem saab olema selline, et britid on kogu aeg kohal ja siis keegi teine liitlane roteerub üksuse koosseisus meie juurde samuti, rotatsiooni põhiselt," selgitas Hanso.

Taani peaminister teatas täna Twitteris, et Taani on valmis saatma Briti kontingendi koosseisu kuni 200 sõdurit. Hiljem selgus, et samasse pataljoni panustab 300 sõduriga ka Prantsusmaa.

Tippkohtumine algas - nagu ikka - NATO nö perepildi tegemisega. See peab rõhutama alliansi tugevat ühtsust.

Kui tugev on aga NATO ühtsus praegu, küsis "Aktuaalne kaamera" välisminister Marina Kaljurannalt.

"Ma julgen öelda, et NATO liitlased on ühtsed. Jah, tõepoolest, tippkohtumine on alles alanud - praegu kõnelevad esimesed deklaratsioonid ja ametlikult võetakse seisukohad vastu alles homme, aga kogu selle ettevalmistamise protsessi käigus; kõigi nende kohtumiste käigus, mis on toimunud välisministrite tasemel, võin ma kinnitada, et NATO on ühtsem kui kunagi varem," vastas minister Kaljurand, kelle sulest ilmus äsja ka temaatiline arvamusartikkel ajalehes The Washington Post.

Tippkohtumise tänane päev lõpeb kõrgetasemeliste õhtusöökidega. NATO liidrid, kes kogunevad Poola presidendi paleesse, keskenduvad oma lauaaruteludes Venemaale, kaaludes, kust peaks minema piir heidutuse ja dialoogi vahel.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: