IRL ja sotsid loodavad, et maanteeamet tõmbab uuendusplaanidele pidurit ({{commentsTotal}})

Valitsusliitu kuuluvad IRL ja sotsiaaldemokraadid ei pea õigeks maanteeameti plaani lõpetada Eesti väiksemates linnades sõidueksamite tegemine ning poliitikud loodavad, et maanteeamet tõmbab oma uuendusplaanidele pidurit. Maanteeameti peadirektor kinnitab, et uuendusi tehakse vaid ohutu liikluskultuuri nimel.

Maanteameti plaani järgi vähendatakse 17 maanteeameti büroost seitsmes lahtiolekuaegu ja ülejärgmisest aastast saab sõidueksameid teha vaid kuues Eesti linnas. Just eksamivõimaluste piiramine tekitab poliitikutes nördimust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ütles, et Maanteeamet ei tohiks muudatusi ellu viia enne, kui pole läbi arutatud riigireformi puudutavate teenuste ettepanekuid. Sellise 700-leheküljelise analüüsi esitas valitsusele riigihalduse minister Arto Aas (RE) ja valitsus hakkab seda arutama augusti alguses.

"Majandusminister, kelle alla kuulub maanteeamet - temal on kindlasti võimalus ja ka õigus see reform kas siis peatada või siis vähemalt ümber vaadata. Me oleme poliitiliselt kokku leppinud selle, et tõepoolest riigiaparaati tuleb kokku tõmmata, aga me ei tohi kindlasti vähendada riiklike teenuste kättesaadavust maapiirkondades," rääkis Tsahkna.

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar lausus, et kevadel haldusreformi seadust vastu võttes lepiti kokku, et kõiki järgmisi samme arutatakse koos ja neid ei tehta ametkonna kaupa. Muudatusi sõidueksamites nimetab Padar ülereageerimiseks.

"Koalitsiooni kolmest osapoolest kaks on täna positsioonis, et "rahu, mõtleme selle asja nüüd üle ja siis läheme edasi"," toonitas Padar.

Reformierakonna liige Kalle Laanet märkis, et maanteeameti võetud eesmärk on riigile hea, sest aitab palku tõstes tööl hoida ausamaid ja tublimaid eksamineerijaid.

"Kuna riigis on raha hulk jääv, ei ole seda kuskilt suurenemas, siis see tähendab seda, et me peame ümber vaatama, kuidas on võimalik üht või teist ametit oma tegevuses mõistlikumaks teha," selgitas ta.

Maanteeameti juht Priit Sauk kinnitas, et eksamivõimaluste piiramine on seotud ohutu liiklemisega.

"Me soovime, et tulevikus inimesed teeksid eksameid sellistes keskkondades, kus nad tulevikus ka liiguvad, kus on suuremad ohud, Et nad näitaksid oma valmisolekut sekkuda sellesse linnaliiklusesse. Tõde on ju see, et täna umbes 50 protsenti raske kehavigastuse või hukkunutega liiklusõnnetusi toimub suuremates linnades," rõhutas Sauk.

Maanteeameti peadirektor lisas, et sageli öeldakse, et las kõik jääda nagu on, kuid riigireformi mõte on olla efektiivsem riik ja just sinnapoole tema sõnul pürgitaksegi.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: