Rõivas Varssavis: Eesti julgeolekus algas tänasest uus ajajärk ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas Varssavis.
Peaminister Taavi Rõivas Varssavis. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Täna NATO tippkohtumisel kinnitatud otsus, mis suurendab Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas liitlaste kohalolekut, on peaminister Taavi Rõivase sõnul kauaoodatud läbimurre, mis näitab NATO ühtsust ja tõstab Eesti julgeolekut.

Eesti jaoks ajaloolisel Varssavi tippkohtumisel valati täna lõplikult tsementi otsus, et Eestisse jõuab NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime, mis on mitmerahvuseline ja mille rotatsioon on pikaajaliselt ette planeeritud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kinnitati, et hiljemalt 2017. aasta jooksul saab pataljoni juhtriigiks Eesti pikaaegne koostööpartner Ühendkuningriik ning pataljoni koosseisu toovad oma kaitseväelased ka Taani Kuningriik ja Prantsusmaa.

"See on läbimurre, mis tõestab üheselt NATO solidaarsust ja kinnitab, et Eesti on nüüd paremini kaitstud kui kunagi varem," lausus peaminister Rõivas pärast Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumise lõppu. "Olukorrast, kus Eestis hakkavad baseeruma ligikaudu 1000 kaitseväelast mitmest erinevast NATO liitlasriigist, saab uus normaalsus. Just see on otsene kinnitus heidutusest, et rünnak ühe vastu, on rünnak kõigi vastu, ning meiega ei maksa tüli norida."

Täitus ka teine Eestile oluline eesmärk, millega valitsusjuht Varssavi tippkohtumisel saabus – põlistada poolteist aastat tagasi Wales’i tippkohtumisel kokku lepitud esimesed julgeoleku tugevdamise meetmed. See tähendab NATO õhuturbe missiooni jätkumist Ämarist, võimsamaid ja kiiremaid NATO kiirreageerimisvägesid ning NATO staapi Eestis.

"Lisaks sellele taotlesime, et NATO jätkaks oma reageerimisvõime suurendamist, sealhulgas uuendab regulaarselt NATO kaitseplaane ning harjutab neid nii maal, merel kui õhus. Samuti peavad liitlased, sealhulgas Eesti, parandama NATO toetusvägede vastuvõtmise võimet," selgitas ta.

Rõivase selgitusel on Varssavi tippkohtumine Eesti jaoks märgilise tähendusega, sest siin langetatud otsused ei ole enam ajutised, nagu seni, vaid pikaajalised. Koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega määrati, milline saab olema NATO pikaajaline kaitse- ja heidutushoiak. Tegu on pikaajalise protsessiga, mille eesmärk on tõsta NATO suutlikkust kaitsta oma liitlasi ja vastata kõikidele ohtudele ükskõik, millest suunast need tulevad.

Eesti on liitlaste võõrustamiseks valmis

Peaminister rõhutas tippkohtumisel peetud sõnavõtus, et Eesti on liitlaste võõrustamiseks valmis. "Juba poolteist aastat tagasi, kui Walesi tippkohtumisel anti roheline tuli, et Eestisse tulevad NATO maaväed, eraldasime ligi 41 miljonit eurot vajaliku taristu ja väljaõppealade suurendamiseks," rääkis Rõivas. "Kaks nädalat tagasi avati Tapal juba esimene liitlastele mõeldud kasarmu ning nädal tagasi otsustas Eesti valitsus investeerida kuni 12 miljonit eurot veel kahe kasarmu ehitamiseks, mis peaksid valmima 2017. aasta sügiseks."

Kuna liitlaste kohalolu suureneb tuntavalt ning Eesti riigi kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustas valitsus eraldada aastate 2017-2020 peale üle 3 miljoni euro veel siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse. Samuti on valitsus valmis täiendavateks väljaminekuteks, mis selguvad pärast Varssavi tippkohtumist ning konsultatsioone Eestisse tuleva pataljoni juhtriigiga.

"Eesti on nende nelja NATO liikmesriigi seas, kes panustavad kaitsekuludesse üle kahe – täpsemalt 2,16 protsenti NATO prognoosi kohaselt – oma eelarvest, millele lisanduvad veel kõik liitlaste võõrustamisega seotud kulutused," lausus Rõivas. "Kuid laiemas plaanis on kahtlemata oluline, et ka teised liitlasriigid on tajunud vajadust tõsta oma riigi kaitsekulutusi kahe protsendini ning seda eesmärki täidetakse pühendunult."

Tänasel tippkohtumisel saavutatud läbimurde valguses avaldas peaminister tänu viimase paari aasta jooksul suure töö ära teinud Eesti diplomaatidele ja ametnikele, kes muuhulgas kohtusid eranditult kõigi NATO liikmesriikide esindajatega, et selgitada Eesti positsioone ja eesmärke. "See on olnud suur töö ja meie kõigi ühine võit," lisas peaminister.

Toimetaja: Laur Viirand



Ott TänakOtt Tänak
Soomlastel kolmikvõim, Tänak tunnistab motivatsioonilangust

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 16:48 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.