Stoltenberg: NATO jätkab Venemaaga konstruktiivse dialoogi otsimist ({{commentsTotal}})

NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas Varssavis, et tänasel Põhja-Atlandi Nõukogul kiideti heaks rahvusvaheliste pataljonide saatmine Poola ja Balti riikidesse.

Peasekretär lisas, et suursaadikutele on antud ülesandeks järgmisel nädalal neid samme seletada ka Moskvale, vahendas Reuters.

"Need pataljonid on jõulised ja need on mitmerahvuselised. Nad saadavad sõnumi, et ühe liikmesriigi ründamist tõlgendatakse kogu alliansi ründamisena," rõhutas ta.

"Kui me tugevdame oma heidutust ja kaitset, jätkame me ka Venemaaga konstruktiivse dialoogi otsimist. Venemaad ei saa ja ei tohiks iseoleerida. Me informeerime Venemaad nendest otsustest, mis tippkohtumisel vastu võeti," selgitas Stoltenberg.

Peasekretär tervitas ka Moskva äsja tehtud avaldust, mille kohaselt on nad valmis arutama sõjalennukite transponderite kasutamist puudutavaid küsimusi.

Lisaks Poolale ja Balti riikidele hakkab rahvusvaheline üksus asuma ka Rumeenias, kuid seal on üksuse raamriigiks vastuvõttev riik ise. Rumeeniasse paigutati käesoleval aastal raketikilbi osad. Lääneriigid on kinnitanud, et raketikilp pole suunatud Venemaa heidutamiseks, vaid tegu on kaitsega hoopis Lähis-Idast lähtuda võivate raketirünnakute eest.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: