Ministeerium Lätist alkoholi toomises suurt probleemi ei näe ({{commentsTotal}})

Alkoholiaktsiisi tõus on tekitanud olukorra, kus Lätis on alkohol oluliselt odavam. Rahandusministeerium alkoholiaktsiisiga seoses murelik aga pole.

Ikla piiripunktis Läti poolel asuvat alkoholikauplust külastavad nii eestlased, soomlased kui lätlased. Kui Eesti hindadega võrrelda, saab alkoholi piiripoest vähemalt kolmandiku odavamalt. Aga on ka marke, mis on Eestis poole kallimad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti piirivalve vanas hoones asub pood, kus alkoholi saab kätte juba kella kaheksast hommikul. Üldiselt on kassade taga pikk järjekord ja oste lükatakse autode juurde suurte kärudega. Poe töötajatel, kes kõik on lätlased, sest Eesti poolelt lihtsalt polnud vabu töökäsi võtta, pole aega hinge tõmmata ega higi pühkida.

Isegi Soomes elavad eestlased kasutavad samuti võimalust, et kodumaal puhkamas käies tuttavatele odavat alkoholi osta.

Piiriäärse "alkoralli" mõju tervikule on üsna väike

Kuigi selle aasta juunikuu alkoholiaktsiisi laekumine kannab miinusmärki, pole muretsemiseks põhjust, leiab rahandusministeerium. Piiriäärsete kaupluste omanikud optimismi ei jaga.

Kuue kuuga on aktsiise riigieelarvesse laekunud 50,4 protsenti aastasest prognoosist. Samas näitas alkoholiaktsii laekumine juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähikäiku -10,7%. Rahandusministeeriumi hinnangul on nn Läti alkoralli osa selles tühine.

"Kui me vaatame suurt pilti, tervet Eestit, siis see mõju on olnud äärmiselt väike. Me ise hindame seda, et aasta lõpuks võib see piirikaubanduse mõju olla umbes miinus 5 miljonit eurot riigieelarvele, mis on alkoholiaktsiisi laekumisest umbes 2 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

Ka peaminister kinnitas, et eestlaste suurenenud huvi Läti kaubareiside vastu Eesti majandust tervikuna oluliselt mõjuta ja nii alkoholi- kui bensiiniaktsiisi tõus on osutunud igati edukaks.

"See koormus ei ole osutunud inimestele ebamõistlikuks ja nüüd võib tagantjärgi öelda, et ei olnud see aktsiisitõusu otsus sugugi nii halva mõjuga," märkis peaminister Taavi Rõivas.

Rimi kaupluseketi andmetel on ostuharjumuste muutuste mõju suurim Valga kauplustes, kus alkoholimüük on langenud ligikaudu 30 protsenti, kuid ettevõtte üldtulemusi see oluliselt ei mõjuta.

Kohalikud poed on murelikud

Tarbjate Ühistu poed on Läti piiri ääres aga hädas, sest naabrite juurest ei osteta pelgalt alkoholi ja bensiini.

"Me kaotame maksujõulisemat klienti, mitte neid, kes tulevad ja ostavad kanget õlut ja odavat viina, vaid pigem sellist, kes oleks nõus kauplusesse ka rohkem raha jätma. Ilmselgelt on meie maakauplusi ähvardamas oht, et neid tuleb hakata varsti sulgema," nentis Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma.

Rahandusministeeriumi kinnitusel vaadatakse drastiliste muutuste korral aktsiisipoliitika üle. Selle aasta laekumisi mõjutab aga kindlasti ka see, et järgmise aasta aktsiisitõusu valguses hakatakse alkoholi taas ladudesse varuma.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: