Ministeerium Lätist alkoholi toomises suurt probleemi ei näe ({{commentsTotal}})

Alkoholiaktsiisi tõus on tekitanud olukorra, kus Lätis on alkohol oluliselt odavam. Rahandusministeerium alkoholiaktsiisiga seoses murelik aga pole.

Ikla piiripunktis Läti poolel asuvat alkoholikauplust külastavad nii eestlased, soomlased kui lätlased. Kui Eesti hindadega võrrelda, saab alkoholi piiripoest vähemalt kolmandiku odavamalt. Aga on ka marke, mis on Eestis poole kallimad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti piirivalve vanas hoones asub pood, kus alkoholi saab kätte juba kella kaheksast hommikul. Üldiselt on kassade taga pikk järjekord ja oste lükatakse autode juurde suurte kärudega. Poe töötajatel, kes kõik on lätlased, sest Eesti poolelt lihtsalt polnud vabu töökäsi võtta, pole aega hinge tõmmata ega higi pühkida.

Isegi Soomes elavad eestlased kasutavad samuti võimalust, et kodumaal puhkamas käies tuttavatele odavat alkoholi osta.

Piiriäärse "alkoralli" mõju tervikule on üsna väike

Kuigi selle aasta juunikuu alkoholiaktsiisi laekumine kannab miinusmärki, pole muretsemiseks põhjust, leiab rahandusministeerium. Piiriäärsete kaupluste omanikud optimismi ei jaga.

Kuue kuuga on aktsiise riigieelarvesse laekunud 50,4 protsenti aastasest prognoosist. Samas näitas alkoholiaktsii laekumine juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähikäiku -10,7%. Rahandusministeeriumi hinnangul on nn Läti alkoralli osa selles tühine.

"Kui me vaatame suurt pilti, tervet Eestit, siis see mõju on olnud äärmiselt väike. Me ise hindame seda, et aasta lõpuks võib see piirikaubanduse mõju olla umbes miinus 5 miljonit eurot riigieelarvele, mis on alkoholiaktsiisi laekumisest umbes 2 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

Ka peaminister kinnitas, et eestlaste suurenenud huvi Läti kaubareiside vastu Eesti majandust tervikuna oluliselt mõjuta ja nii alkoholi- kui bensiiniaktsiisi tõus on osutunud igati edukaks.

"See koormus ei ole osutunud inimestele ebamõistlikuks ja nüüd võib tagantjärgi öelda, et ei olnud see aktsiisitõusu otsus sugugi nii halva mõjuga," märkis peaminister Taavi Rõivas.

Rimi kaupluseketi andmetel on ostuharjumuste muutuste mõju suurim Valga kauplustes, kus alkoholimüük on langenud ligikaudu 30 protsenti, kuid ettevõtte üldtulemusi see oluliselt ei mõjuta.

Kohalikud poed on murelikud

Tarbjate Ühistu poed on Läti piiri ääres aga hädas, sest naabrite juurest ei osteta pelgalt alkoholi ja bensiini.

"Me kaotame maksujõulisemat klienti, mitte neid, kes tulevad ja ostavad kanget õlut ja odavat viina, vaid pigem sellist, kes oleks nõus kauplusesse ka rohkem raha jätma. Ilmselgelt on meie maakauplusi ähvardamas oht, et neid tuleb hakata varsti sulgema," nentis Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma.

Rahandusministeeriumi kinnitusel vaadatakse drastiliste muutuste korral aktsiisipoliitika üle. Selle aasta laekumisi mõjutab aga kindlasti ka see, et järgmise aasta aktsiisitõusu valguses hakatakse alkoholi taas ladudesse varuma.

Toimetaja: Laur Viirand



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema