Diskrimineerivate töökuulutuste arv on kasvanud ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal on suurenenud töökuulutuste hulk, milles otsitakse kindlas vanuses või kindlast soost töötajat. Sellist kuulutust võib pidada diskrimineerivaks, sest seaduse järgi ei tohiks tööandja töökuulutuses piiranguks seada inimesest endast sõltumatuid tegureid.

Mõned kuud tagasi otsis üks Tallinna söögikoht teenindajat. Kuulutuse juurde oli lisatud klausel, et kandidaat ei tohiks kindlasti lapseootel olla. Üks omavalitsusasutus pakkus tööd vaid kuni 30-aastastele naistele ja paljusid heteromehi pahandas töökuulutus, kus kandidaatideks sobisid vaid naised või geimehed. Tänagi võib portaalidest leida kuulutusi, kus eelistatakse vaid üht sugu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks koristajaks otsitakse ainult naist. Noh, ma kujutan ette, et tõesti võib kellelgi peas olla, et koristaja on ainult naine lapiga, aga tegelikult kaasajal koristavad mehed ka väga hästi," nentis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kommentaariks.

Suve hakul on selliste kuulutuste hulk märgatavalt kasvanud, eriti seoses hooajaliste klienditeenindaja ametikohtadega, kuhu tööandjad otsivad noori naisterahvaid. Kuigi lõpliku valiku teeb tööandja ikkagi endale nii vanuse kui soo poolest sobivate kandidaatide hulgast, siis võimalus kandideerida peaks Pakosta sõnul olema kõigil.

Töötukassa loeb diskrimineerivaks näiteks ka kuulutused, kus kandidaadilt nõutakse "ilusat välimust".

"Esile on tulnud ka sellist, et nõutakse isikliku auto olemasolu. See on ka see, mida meie peame diskrimineerivaks ja seda enda töökuulutustest läbi ei lase," sõnas töötukassa Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Siim Sarapuu.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud tööandjad, kes diskrimineerivaid kuulutusi koostanud on, ütlesid, et eelkõige pannakse vanuselisi piiranguid kuulutustesse iseenda töömahu vähendamiseks. Kui tööandja teab, et vajab kindlas vanuses inimest, paneb ta selle nõude ka kuulutusse, et hiljem oleks lihtsam valikut teha.

Volinik Pakosta ütles aga, et sellise piiramise kõige hullemaks tagajärjeks on kandidaatide motivatsioonikaotus ja lõpuks jääb kaotajaks tööandja.

"Inimestel, kes ei mahu nendesse kitsastesse piiridesse, on õigus esitada ka moraalse kahju nõue ja neid on siis üksikutel juhtudel ka välja makstud. Ma usun, et kui need pöördumised sagenevad ja neid kahjunõudeid rohkem nõutakse, siis tööandjad on ka valvsamad," rõhutas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: