Diskrimineerivate töökuulutuste arv on kasvanud ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal on suurenenud töökuulutuste hulk, milles otsitakse kindlas vanuses või kindlast soost töötajat. Sellist kuulutust võib pidada diskrimineerivaks, sest seaduse järgi ei tohiks tööandja töökuulutuses piiranguks seada inimesest endast sõltumatuid tegureid.

Mõned kuud tagasi otsis üks Tallinna söögikoht teenindajat. Kuulutuse juurde oli lisatud klausel, et kandidaat ei tohiks kindlasti lapseootel olla. Üks omavalitsusasutus pakkus tööd vaid kuni 30-aastastele naistele ja paljusid heteromehi pahandas töökuulutus, kus kandidaatideks sobisid vaid naised või geimehed. Tänagi võib portaalidest leida kuulutusi, kus eelistatakse vaid üht sugu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks koristajaks otsitakse ainult naist. Noh, ma kujutan ette, et tõesti võib kellelgi peas olla, et koristaja on ainult naine lapiga, aga tegelikult kaasajal koristavad mehed ka väga hästi," nentis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kommentaariks.

Suve hakul on selliste kuulutuste hulk märgatavalt kasvanud, eriti seoses hooajaliste klienditeenindaja ametikohtadega, kuhu tööandjad otsivad noori naisterahvaid. Kuigi lõpliku valiku teeb tööandja ikkagi endale nii vanuse kui soo poolest sobivate kandidaatide hulgast, siis võimalus kandideerida peaks Pakosta sõnul olema kõigil.

Töötukassa loeb diskrimineerivaks näiteks ka kuulutused, kus kandidaadilt nõutakse "ilusat välimust".

"Esile on tulnud ka sellist, et nõutakse isikliku auto olemasolu. See on ka see, mida meie peame diskrimineerivaks ja seda enda töökuulutustest läbi ei lase," sõnas töötukassa Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Siim Sarapuu.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud tööandjad, kes diskrimineerivaid kuulutusi koostanud on, ütlesid, et eelkõige pannakse vanuselisi piiranguid kuulutustesse iseenda töömahu vähendamiseks. Kui tööandja teab, et vajab kindlas vanuses inimest, paneb ta selle nõude ka kuulutusse, et hiljem oleks lihtsam valikut teha.

Volinik Pakosta ütles aga, et sellise piiramise kõige hullemaks tagajärjeks on kandidaatide motivatsioonikaotus ja lõpuks jääb kaotajaks tööandja.

"Inimestel, kes ei mahu nendesse kitsastesse piiridesse, on õigus esitada ka moraalse kahju nõue ja neid on siis üksikutel juhtudel ka välja makstud. Ma usun, et kui need pöördumised sagenevad ja neid kahjunõudeid rohkem nõutakse, siis tööandjad on ka valvsamad," rõhutas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.